Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Gailit paguluses Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis «Üle rahutu vee», mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale.
Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Paguluses: Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale.
Ta oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Gailit paguluses Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale.
kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik, kes vältis sõltuvusi avalikust kirjanduselust Siuru rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Samuti ei muutunud tema seisukohad poliitilistes tuultes. Gailit paguluses Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Rootsis elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis "Üle rahutu vee", mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, vaid pigem vastupidi toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale.
pühendudes taas kirjanikutööle. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933. aastal tütar Aili. Saksa okupatsiooni ajal oli Gailit Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud 1944. aastal põgenema Rootsi. Seal elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks. Karl Rumori kinnitusel oli Gailit andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis «Üle rahutu vee», mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada 19 inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid
ja ning Turismi Teataja, kümnendi keskel lisandus Eesti Loodus. Loodusesseid avaldasid neis näiteks sellised tuntud loodusteadlased, nagu Gustav Vilberg (Vilbaste), Eerik Sits (Kumari), Hans Kauri, Johan- nes V. Maide, aga ka kirjanik Juhan Jaik. 1934. aastal koolitegelase ja õpikute autori Harald Jänese koostatud keskkoolilugemik "Matkakirjeldusi ja mälestusi" (1934) sisaldab eesti algupärase matkakirjanduse näidete valiku kõrval (neist küll vaid üks, Karl Ast-Rumori "Paadiga Paalal", käsitleb retke Eestimaa piires) ka lüheldast matkakirjelduste teoreetilist käsitlust. Jänes jaotab matkakirjel- dusi kolme tüüpi nii sisu kui vormi alusel. Sisu alusel on need jaotatud teaduslikeks, vestelisteks või ilukirjanduslikeks – sobitudes seega hästi käesoleva käsitluse alguses looduskirjanduse defineerimisel välja paku- tud teadus-, tarbe- ja ilukirjanduse kolmikjaotusega. Vormi alusel on