julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest. 2) Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. 4) Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise 5) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda. 6) See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes. Samas mis kasu sellest on kui inimene nendes küsimustes ühiskonnale vastust peaks andma.
Kindlasti ühed sõbralikumad on saare rahvad ja kuskil väikestes maakohtades, kus kõik teavad kõiki. Kuid ei saa ju ka mainimata jätta Eesti imekaunist loodust, mida turistid külastama tulevad. Muidugi minu arvates on suureks probleemiks eesti noored. See kuidas nad märatsevad linnapeal, kuidas nad suhtlevad ja kuidas käituvad, on suuresti häbiks meie rahvusele. Muidugi ei ole kõik sellised, leidub ka väga viisakaid noori, kes selliste rumalustega ei tegele. Mina olen ka eestlane ja olen selle üle väga uhke. Keel mida räägin on üks ilusamaid, loodus milles kõnnin, üks kauneimaid ja õhk mida hingan üks puhtamaid. Eestis on hea elu ja eestlane olla on hää. Eestlastena leidub palju vigu, kuid neid saab parandada, sõltub tahtest ja soovist midagi üheskoos muuta. Vingumist leidub igas riigis. Tuleb olla rahul sellega mis on, sest rohkemat tahtes, tuleb ise ka midagi ära teha. Agnes Lilletai
Üldiselt selline usaldussuhe käib üle põlvkonna. Oma vanemaid väga ei kuulata, sest nemad ei tea reeglina noorte arust midagi, kuid vanaemade ja vanaisadega on teised lood. Kaks põlvkonda on päris tükkmaad vahet ning selle aja jooksul, mil vanavanemad on elanud on palju juhtunud ja nende kogemuste pagas on hindamatu. Tänapäeval tahavad vanemad oma lapsi pigem kaitsta murede ja raskuste eest, kuid vanavanemad just on need kes pigem soovitavad ka rumalustega hakkama saada. Elu ise on ikkagi parim kool, kuid seda kooli on lihtsam läbida kui kuulata veidi endast vanemaid.
Samas mis kasu sellest on kui inimene nendes küsimustes ühiskonnale vastust peaks andma. On hoopis teine lugu, kui ta on rikkunud reegleid, mis on vajalikud ligimeste kaitseks, kas siis individuaalselt või kollektiivselt. Tema teod puudutavad teisi, ning ühiskond kui kõigi oma liikmete kaitsja peab talle kätte tasuma, peab teda nuhtlema just karistamise eesmärgil ning hoolitsema et karistus oleks küllaldaselt karm. Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda. Ainsad asjad mida püütakse takistada, on need, mida aegade algusest peale on hukka mõistetud – asjad, mille kohta kogemus on näidanud, et nad ei ole kasulikud või sobilikud ühegi inimese isikupära arendamiseks.
kujus. - Basil Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule. - Henry Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta. - Henry Mida tuli ei hävita, seda ta kõvendab. - Henry Elupäevad on selleks liiga lühikesed, et ennast teiste inimeste rumalustega koormama hakata. Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. - ei tea Inetus on üks seitsmest põhivoorusest. - Henry Armastus? Illusioon. Defineerida tähendab piirata. - Henry Nagu keegi on öelnnud, armastame meie, naised, kõrvadega, nagu teie, mehed, armastate silmadega, kui te üldse kunagi armastate. - hertsoginna
Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames.(Gray) Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. (Henry) Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule.(Henry) Elu pole muud kui üks suur pettumus.(Gray) Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta.(Henry) Inetus on ainus reaalsus. Elupäevad on selleks liiga lühikesed, et ennast teiste inimeste rumalustega koormama hakata. Igaüks elab oma elu ja peab selle eest ise maksma. Iga efekt, mille sa saavutad, toob sulle ühe vaenalse juurde. Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane.(Henry) Armastame meie, naised, kõrvadega, nagu teie, mehed, armastate silmadega, kui te üldse kunagi armastate.(Hertsoginna) Iga armulugu elab kordamisest ja kordamine muudab iha kunstiks.(Henry) Pealiskaudsed armastused elavad edasi. Suured armastused ja mured hävivad nende eneste külluse tõttu.
p → q ≡ ¬p ∨ q, p → q ≡ ¬(p & ¬q). Samasuse märk ≡ rõhutab, et võrdus leiab aset muutujate kõigi väärtuste korral. Lausearvutuses kasutatav implikatsioon on eelkõige ikkagi lausearvutuse tehe ega kirjelda kõiki seoseid, mida väljendipaar kui … siis … keeles väljendada võib. Esiteks võib väljendipaar kui ... siis … esineda eesti keeles ka konjunktsiooni tähenduses, nt tuleks konjunktsiooniks tõlgendada lause „Kui Juku õpib hoolega, siis Jaan tegeleb rumalustega”, selle tähendus langeb kokku lause „Juku õpib hoolega ja Jaan tegeleb rumalustega” tähendusega. Teine ja palju tõsisem küsimus on see, et sõnapaar kui … siis … võib väljendada vähemalt nelja tüüpi tingimuslauset. Neist kõigist tuleb pikemalt juttu teema all „Süllogismid liitväidetega”. Esimene väide tingimuslikus ehk tingivas lauses on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens) ja teine väide on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens)
p q ¬(p & ¬q). Samasuse märk rõhutab, et võrdus leiab aset muutujate kõigi väärtuste korral. Lausearvutuses kasutatav implikatsioon on eelkõige ikkagi lausearvutuse tehe ega kirjelda kõiki seoseid, mida väljendipaar kui ... siis ... keeles väljendada võib. Esiteks võib väljendipaar kui ... siis ... esineda eesti keeles ka konjunktsiooni tähenduses, nt tuleks konjunktsiooniks tõlgendada lause ,,Kui Juku õpib hoolega, siis Jaan tegeleb rumalustega", selle tähendus langeb kokku lause ,,Juku õpib hoolega ja Jaan tegeleb rumalustega" tähendusega. Teine ja palju tõsisem küsimus on see, et sõnapaar kui ... siis ... võib väljendada vähemalt nelja tüüpi tingimuslauset. Neist kõigist tuleb pikemalt juttu teema all ,,Süllogismid liitväidetega". Esimene väide tingimuslikus ehk tingivas lauses on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens) ja teine väide on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens)
annaabi.ee 
