Maleva film räägib Madisepäeva lahingust, mis toimus 21. septembril 1217 aastal, läbi eestlaste pilgu. Film naeruvääristab eestlasi. Film algas sellega, kuidas Uru oli sakslaste juures õppimas ja ei olnud seal vabatahtlikult. Kui ta sealt pääses läks ta eestlasi hoiatama, et sakslased tulevad oma väega Eestit vallutama ja ristima. Kuid keegi ei võtnud teda kuulda, maakondade vanemad vahetasid pidevalt teemat ja ei uskund teda. Eestlasi näidati kui rumalatena ja joodikutena. Kõige hullema oli kujutatud minu meelest vanemat Lembitut, kes pidevalt ainult tahtis tantsu lüüa ja lõbutseda. Kuid lõpuks sakslast nähes sai ta aru, et Urul on tõsi taga ja kutsus eri maakondade vanemad kokku kärajale. Kärajas oli hästi välja toodud see, kuidas olid suhted eestlaste vahel. Kuid ajuvaba oli see, kuidas nad plaanisid sakslasi minema ajada, nagu näiteks: neid purju jootes või siis muusikaga neid minema ajada. Polnud ka juttu sellest, et nad
tegema, pere, armastus, vabadus, mõistus. -Vähe saab rahvas aru suurest, see on: loovast. Küll aga on tal taipu kõigi etendajate ja suurte asjade näitlejate jaoks. Tänapäeval inimesed teavad vähe, loetakse vähem mõtiskletakse elu üle vähem, ei nähta üldist pilti. Kui inimestelt küsida raamatute kohta või püütakse arendad vestlust siis tihti peale jäävad inimesed hätta ja tunnevad ennast rumalatena, kuna kahjuks teatakse rohkem sellest, kes kellega abiellub või kes tuntud inimestest lahutab. Need on aga teadmised, mis ei tee meid targemaks, vaid minu isilik arvamus on,et see teadmine teeb meid vaid rumalamaks. -Halvasti tasub oma õpetajale see, kes jääb ikka õpilaseks. Oma uusi teadmisi tuleb rakendada ja edasi anda,et need ei ununeks. Vanemad annavad oma lastele tarkust edasi ja nemad jällegi oma lastele. -,,Vaadelda elu ilma himuta, mitte aga nagu koer, ripneva keelega"
tegema, pere, armastus, vabadus, mõistus. -Vähe saab rahvas aru suurest, see on: loovast. Küll aga on tal taipu kõigi etendajate ja suurte asjade näitlejate jaoks. Tänapäeval inimesed teavad vähe, loetakse vähem mõtiskletakse elu üle vähem, ei nähta üldist pilti. Kui inimestelt küsida raamatute kohta või püütakse arendad vestlust siis tihti peale jäävad inimesed hätta ja tunnevad ennast rumalatena, kuna kahjuks teatakse rohkem sellest, kes kellega abiellub või kes tuntud inimestest lahutab. Need on aga teadmised, mis ei tee meid targemaks, vaid minu isilik arvamus on,et see teadmine teeb meid vaid rumalamaks. -Halvasti tasub oma õpetajale see, kes jääb ikka õpilaseks. Oma uusi teadmisi tuleb rakendada ja edasi anda,et need ei ununeks. Vanemad annavad oma lastele tarkust edasi ja nemad jällegi oma lastele. -,,Vaadelda elu ilma himuta, mitte aga nagu koer, ripneva keelega"
Tänu märkimisväärsele tähelepanelikkusele eksis ta väga harva oma arvamustega. Talle meeldis ka viiulit mängida ja tubakat suitsetada. Tema iseloom võis olla väga kõikuv: ta võis olla väga virk ja agar, kuid mõni päev lebas ta päev läbi diivanil ega lausunud sõnagi. Huvitavamad kõrvaltegelased: Huvitavamateks kõrvaltegelasteks võib pidada inspektor Tobias Gregsonit ja inspektor Lestrade'i. Nad mõlemad on Scotland Yardi detektviivid. Neid on raamatus kujutatud natuke rumalatena, sest nad sattusid alati valedele jälgedele. Nad olid teineteise peale kadedad ning üritasid alati üksteisele "ära teha". Nad mõlemad austasid Holmesi väga, kuid alati olid nemad need, kes said kuritöö lahendamise eest tunnustust. Lühidalt süzee: Raamat on kirjutatud minavormis Doktor Watsoni poolt, kes oli sõjaväearst Afganistanis. Londonisse naastes saab ta juhuslikult oma korterinaabriks Sherlock Holmesi, kes teenib elatist nõuandja-detektiivina
pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusest, edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse; me usume sõjasse." (lk. 68) ,,Siin on hea, ja ma armastan sedaviisi istuda. Inimestega aga ei saa ma kuidagi hakkama. Ainus, kes ei päri, on mu ema. Kui isaga on see juba teisiti. Ta tahab, et ma talle midagi rindest jutustaksin, tal on soove, mis mulle liigutavatena, ent samas ka rumalatena tunduvad; mul pole temaga enam õiget vahekorda. Meelsasti tahaks ta ühtevalu midagi kuulda. Ma taipan, et ta ei saa aru, et on asju, millest ei saa rääkida, ja ehkki ma tahaksin talle head meelt valmistada, peitub selles oht ja kardan, et kui ma neid asju sõnadesse valan, muutub nende tähendus hiiglasuureks ning neid pole enam võimalik ohjeldada. Mis meist küll saaks, kui meil kõik päris selge oleks, mis rindel toimub?"(lk. 122) ,,Ma olen üpris rahulik
episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne. Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Varem peeti Euroopa kultuuriga mitte sarnanevaid kultuure kehvemateks, mitte-eurooplasi kirjeldati veidrate ja rumalatena. Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak f) positivism - 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut 8
moraalsus. Usut. kui otsust. on palju, siis ei ole võimal. eksida. Otsust. võtavad endale ainuõiguse hinnat. otsuse moraalsust. II. Kitsarinnalisus. 1. Kollektiivne ratsionalis. Grupi rumaluse õigustam. üksteise ees. Vähend. riski tähtsust grupiliik- mete silmis ja grupiliikmete moraalinormide eiram. kaasnevat pinget. 2. Stereotüüpne suhtum. teistesse. Nägemus vastasest. Grupp hakkab alahind. oponente. Gruppi mittekuuluvaid in. kujut. ette vaenlastena, viletsate või rumalatena. Reakts. abil juhit. agressiivsust sisesuhetest välissuhetesse ning vähend. grupiliikmete stressi. III. Surve üksmeele saavutam. 1. Enesetsensuur. Vahend üksmeele saavutam. Mida tugevam on vastast. sõltuvus, seda tugevam on surve grupi normide arvessevõtmiseks. Soodust. enesekontr. vähen. ja soovi mitte rahu rikkuda. 2. Üksmeelsuse illusioon. Tundub, et kõik on otsuse poolt. Vaikimist võet. kui nõusolekut. Kon- sensuse taotlus ület. individuaalse kriitil. mõtlem
annaabi.ee 
