· Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi · Jooksmine on parem kui unerohi · Jooksmine loob hea meeleolu · Jooksmine on eriti kasulik vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale · Jooksmine on võimalik igas vanuses · Jooksmine on parim vahend, et tunda end igavesti noorena · Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid · Joosta võib igas vanuses Rulluisutamine Rulluisutamisel on palju võimalusi. Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale,
Jooksmine on parem kui unerohi 10. Jooksmine loob hea meeleolu 11. Jooksmine on eriti kasulik vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale 12. Jooksmine on võimalik igas vanuses 13. Jooksmine on parim vahend, et tunda end igavesti noorena 14. Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid 15. Joosta võib igas vanuses 9 rulluisutamine Rulluisutamisel on palju võimalusi · Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid
14 5. Rulluisutamine Rulluisutamise sünnimaaks võiks pidada Ameerika Ühendriike, kust see ala aja jooksul kiiresti üle kogu maailma levis. Viimastel aastatel on rulluisutamine, kui üks uudsemaid liikumisvorme, ka Eestimaal üsna suure populaarsuse saavutanud. Sportlikus mõttes ning tervise tugevdamise eesmärgil mõjub regulaarne rulluisutamine kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. 5.1. Rulluisutamisel on palju võimalusi · Populaarseks on muutunud rulluisutamine tänavatel, rulluiskudega võib sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid
Intervallmeetod: pingutus pulsiga anaeroobse läve ümber 5 min, teha 4 kordust, taastumispaus korduste vahel 1 min. Monitooring ja määramine Sportlase toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas).
Paljudele jooksmisel põlve-, puusa- või hüppeliigese valusid tundnud tervisesportlastele on rulluisutamine hea vaheldus oma põhivastupidavuse suurendamiseks. Seoses keharaskuse regulaarse ülekandumisega ühelt jalalt teisele ei lange liigestele liialt suurt koormust, võrreldes näiteks jooksmisega. Seega on spordiala sobiv ka neile, kel nõrgad liigesed või sidemed. Rulluisutamine on hea vaheldus teiste alade harrastajaile. Lihaskoormus on rulluisutamisel pigem sarnane suusatamisega kui jooksmisega, kuid täiendav tugev koormus reielihastele, puusalihastele ja selja alaosa lihastele on jooksjaile omakorda kasulik. Suusatamine-on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem
ja püsib paar tundi. Valgurikka toidu korral on energiavahetuse tõus ~30% võrreldes PAV-ga, rasva ja sv. rikka toidu korral 14-15% . Sv. korral lõpeb energiavahetuse tõus kõige kiiremini. Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000- 2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal (=31 500 kJ) päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. (Mehis Viru (SPORTLASTE TOITUMINE) II loeng
Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000-2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat
annaabi.ee 
