kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu (joonis d). Kui kiilrihma libisemist soovitakse täielikult välistada, siis kasutatakse hammastatud rihmu ja vastava ehitusega rattaid (joonis c). Niisugust ülekannet nimetatakse hammasrihmülekandeks. Kettülekande vedav ja veetav ratas on hammastega, mis haakuvad nende vahel jõudu üle kandva keti pesadega. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse rullpuks-kette, mille tüüpiliseks esindajaks on jalgrattakett. Need ketid koosnevad omavahel sarniirselt liituvate lülide ahelast. Kahe paralleelse ahela vahel on iga sarniiriga seotud telgpuksil veerev rullik. Hammasülekannetes on vedav ja veetav ratas omavahel otseses puutes. Rataste vahelise libisemise välistatakse ratastel olevate hammaste omavahelise hambumisega. Selleks, et ei tekiks hambaid murdvat pinget ja liigset
riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia hammaslatt, f,g,h-kooniline ülekanne(f-sirg,g-kald,h- süvendis kaarhammastega) 1 Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid 5. Hammas- ja tiguülekanne 6. Reduktorid Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanseratta ja õlitushammasrattaga. Hammas ja tiigiülekanded võivad olla mitmeastmelised ja selles osalevad hammasrattad paikneda ühises korpuses. Sellise
Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui lamerihma kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega) Tiguülekande põhielemendid: 1 tiguratas, 2 tigu
Nad on kangas rihmadest paiduvamad ja pikema tööeaga. Neid kasutatakse kiirekäigulistes ajamites. Rihmarattad valmistatakse malmist või terasest või alumiiniumist. Veetava võlli pöörlemissagedust muuta variaatoriga. Tavaliselt koosneb see kahest paarist laiali lükatavatest koonustest. Kettülekanne Pöörlev liikumise ülekandmiseks võllide vahel, võib korraga käitada mitut võlli, ülekande arv on püsiv(ei libise). Kõige levinumad on rullpuksid ja hammasketid. Rullpuks koosneb välis ja siseplaatidest pukside peal on vabalt asuvad rullid, mille vahendusel kett hambub ketirattaga. Kuna rull hambal veereb on tegemist veerehõõrdumisega, see pikendab keti tööiga. Puks ketil on eelmisega võrreldes kõik samad detailid väljaarvatud puksid. Selletõttu on kett odavam ja kergem, kuid kulub kiiremini. Hammaskett koosneb kahe hambalistest plaatidest neil on ka juhtplaadid, mis väldivad keti külgnihkumist, töötavad vaikselt ja kasutatakse suurema kiiruse
ülekandmiseks mootorilt sidurile (mootoriülekanne) ja käi- gukastist vedavale rattale (peaülekanne), Kett koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel lii- gendühenduses. Muude hulgas tuntakse puks- ja rullpuks- kette. Need võivad omakorda olla ühe- või mitmerealised Pärast mootori käivitumist hakkab siduri trummel pöör- f joon. 83). lema kiiremini kui käivitushammasratas. Põrksidur libiseb Ketilulid jagunevad sirgete plaatidega kettidel sisemis- nii kaua, kuni hoob vabastatakse ja spiraalvedru pöörab teks ja välimisteks; kõik detailid on valmistatud terasest. hammassektori algseisu tagasi