Niiskuskahjustused hoones loo- võib nende sisaldus õhus nor- jms inventar, oleksid kaitstud Hoone tarinditesse imbuv vesi vad soodsa keskkonna mikroo- maalsega võrreldes tõusta kuni otseste veemõjutuste eest. kahjustab nii viimistlust kui konst- bide ja hallitusseente paljunemi- sajakordseks. Ülemäärasus põh- ruktsioone. Korterelamutes tuleb seks. Nii mikroobid kui ka õhku justab silmade ning hingamistee- Niiskete ruumide ja märgade lisaks oma ruumide rikkumisele sattuvad seeneeosed võivad tea- de ärritust ning kopsupõletikku. ruumide niiskete tsoonide töötlus arvestada ka naabritele põhjus- tud kontsentratsiooni korral osu- Kaugelearenenud hallitusseene- on analoogilised. tatud kahjuga
väljatöötamisega neljakümnendail aastail ja hiljem. Eestis algas raudbetoonkonstruktsioonide levik 20.-nda sajandi esimeselteisel aastakümnel. Euroopa ulatuses silmapaistvateks ehitisteks olid Tallinna Miinisadama koorikud avaga 35x35 m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri- lised koorikud, Tallinna merekindluse rajatised. Projekteerima hakati Eestis raudbetoonkonst- ruktsioone 30-ndatel aastatel, näiteks Kadrioru staadioni tribüün (ins. Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 5 I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus
Laohoonet asutakse lõplikult planeerima alles pärast seda, kui materjalivoo kontseptsioon on loodud ning riiulisüsteemid ja lao seadmed määratletud. Hoone planeerimisse tuleb kindlasti kaasata ka projekteerija, kellega koostöös leitakse hoone parimad võimalikud mõõdusuhted ja konstruktsiooniline lahendus. Ehitise esialgne üldplaan tuleks koostada materjalivoo ja tehnoloo- gia etteantud piirtingimuste järgi. Väga oluline on lagede toestamise juures asjaolu, et katusekonst- ruktsioone kandvate postide arv oleks minimaalne ja nende samm sobiks riiuliridade ja töökori- doride laiuse sammuga. Eksimine laohoone pikkuse, laiuse, kõrguse ja katusefermide tugipostide paigutusega peaks olema välistatud, sest need vead pole enam hiljem parandatavad. Laohoone planeerimisel tuleb kindlasti arvestada järgmiste asjaoludega: · hoone kõrgust ja põranda kõrgust pole võimalik muuta · põrandate ja katuste remont ning ümberehitamine on kallis
väljatöötamisega neljakümnendail aastail ja hiljem. Eestis algas raudbetoonkonstruktsioonide levik 20.-nda sajandi esimeselteisel aastakümnel. Euroopa ulatuses silmapaistvateks ehitisteks olid Tallinna Miinisadama koorikud avaga 35x35 m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri- lised koorikud, Tallinna merekindluse rajatised. Projekteerima hakati Eestis raudbetoonkonst- ruktsioone 30-ndatel aastatel, näiteks Kadrioru staadioni tribüün (ins. Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 5 I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus
Levinumad on konsoolriiulid, mis sobivad mitmesuguste talade, proiilide, torude jne hoiustamiseks. Üha sagedamini kasutatakse konsoolriiuleid ka puiduladudes saematerjali ladus- tamiseks. Konsoolriiuleid toodetakse enamasti kindla kaubaliigi tarvis, universaalseid riiulikonst- ruktsioone pole paljudel juhtudel võimalik kasutada. Konsoolriiulite üks eeliseid on see, et need võimaldavad analoogiliselt konventsionaalse laoga kõigile hoiukohtadele vaba juurdepääsu. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Sageli kinnitatakse konsoolriiulitele spetsiaalsed kassetid. Kauba võtmine kassetist on liht-
annaabi.ee 
