õmbluseta terastorusid läbimõõduga 25x3 või 38X3,5 mm, merevee korral 28X4 mm; suuremõõtmelistes aurustites on torusid kuni 900 tükki. Aurusti pikkusel kuni 7000 mm ja soojus suurusel kuni 300 ulatub kesta läbimõõt kuni 1200 mm. Freooni-kest toruaurusteis paigaldatakse õhukeseseinalised, freoonipoolel ribitatud vasktorud läbi mõõduga kuni 22 mm. Torude ribitamine toimub peale- rullimise teel Kesttoruaurustite eelised on: lihtne ja kompaktne konst ruktsioon, soojusvahetuse efektiivsus ja võimalus ehitada soolveesüsteem kinnisena. Puudus on torude lõhkemisoht juhul, kui soolvesi neis külmub. See võib juhtuda mitte- küllaldase soolasisalduse korral lahuses, aga samuti ka juhuslikul soolveepumba seiskumisel. Peale selle on nega tiivne mõju mainitud tüüpi aurustite tööle veel vedeliku- samba massil: vedela külmutusagensi alumiste kihtide keemistemperatuur tõuseb Nimetatud puudusi pole kestsiugtoruaurustitel, mida
ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Selle juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teatrietendus draama oli välja kasvanud jumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused toi- musid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats (orkestra) ja selle taga enamasti puust lavakonst- ruktsioon (skenee). Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, tähtis koht kuulus selles ka muusikale. Näitlejate ja koori liikmetena esinesid üksnes mehed (ka naiste osades). Maskid ja nende vahetamine lubasid ühel näitlejal mängida etenduses mitut rolli, et aga mask välistas näomiimika, võisid näitlejad mõjule pääseda vaid tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Näitemänge oli kahte liiki komöödiaid ja tragöödiaid
nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile
Ekvivalentsed mõisted erinevates keeltes Tabel 1.1. Eesti Inglise Prantsuse Saksa Soome Ehitis (ehitus- Construction Construction Bauwerk Rakennuskohde objekt) works Ehitamine Execution Exècution Bauausfüh- Toteutus rung Kandekonst- Structure Structure Tragwerk Rakenne ruktsioon Ehitise liik Type of building Nature de Art des Bau- Rakennuksen or civil engineer- construction werks tyyppi ing works Konstruktsioo- Form of structure Type de struc- Art des Trag- Rakennetyyppi ni liik ture werks Ehitusmaterjal Construction ma- Matèriau de Baustoff; Rakennusmate- terial construction Werkstoff riaali
r Magnetväli asub ainult toroidi keerdude sisemuses. 35. Magnetvoog. Gaussi teoreem magnetvälja korral. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja suutlikust läbida antud pindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*ra. Φ = S ∗ B ∗ cos a, kus B on pinna magnetindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*ruktsioon, S on pinna pindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*rala ja a on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Ühik on 1 Wb (veeber). Magneti üks ots on magnetvälja allikaks (magnetvälja jõujooned saavad sealt alguse) ja magneti teine ots on magnetvälja neelukohaks (magnetvälja jõujooned koonduvad sellese), selle pärast ütlemegi magnet on kahe poolusega ehk dipoolmagnet. Oletame nüüd, et murrame
nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile
annaabi.ee 
