septembril. Seda päeva teatakse veel väikse maarjapäevana ja ussi magamise päevana. Eestis teatakse püha alates 16.sajandist. Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb kuuenda sajandi algusest Süürias. Keelatud oli metsa minek, kuna mets tahtis puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Lubatud oli minna ainult marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Mõnel pool usuti, et kesa sümboolne kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks ning metsas valmisid sel päeval esimesed jõhvikad. Toidukultuurist on teada ainult jõhvikal käimine. ALLIKAD wikipeedia, eesti rahvakalender, eesti entsüklopeedia, eesti.ee, looduskalender.ee, err.ee , eestikirik.ee, kultuuriaken.tartu.ee, uuseesti.ee Marilyn Kunmann HT13
Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid 5 maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Mihklipäev - 29. september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti
Kombed: Kaeti laudu surnud esivanemate hingedele 24.august- pärtlipäev Sügise algusaeg Kombed: Kosjas käimine Lammaste pesemine ja liitmine Meevõtuaeg Söök/Jook: pähklid SEPTEMBER (sügiskuu, mihklikuu) 8. september- ussimaarjapäev Neitsi Maarja sünnipäev Kombed: Rukkiussid lähevad oma urgu Hakati metsas käima Mets puhkab pärast pikka suve Kui on tugev tuul, tuleb lühike sügis ja pakaseline talv Töö keelud: Kudumine 21. september- madisepäev Kombed: Ussid lähevad maasse Kärbsed, sääsed, putukad lähevad talveunne Kui vihma sajab, järgneb veel suurem sadu Töö keelud:
sajandil vähetuntud ja 20. sajandiks unustatud päeva paralleelnimetused. Eestis teatakse püha alates 16. sajandist. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- ussimaarjapaev.php) USSIMAARJAPÄEV - 21. september Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-sugisenemadisepaev.php) MIHKLIPÄEV - 29. september
kujusid (toomaid). Ussimaarjapäev ehk Väike maarjapäev ehk ussi magamise päev, mida tähistatakse 8. septembril. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Madisepäev - 24. veebruar Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest
(toomaid). Ussimaarjapäev ehk Väike maarjapäev ehk ussi magamise päev, mida tähistatakse 8. septembril. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Madisepäev - 24. veebruar Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti
· Lauritsapäev (10.08.) Eripäraks on igasugune tuletegemise keeld, see võis kaasa tuua tulekahju. (,,Laurits hüppab lakke") Kui lauritsapäeval müristab või sajab äikesevihma, tegevat pikne sel aastal palju kahju. · Pärtlipäev (24.08.) Ütlus ,,Pärtel viskab külma kivi vette," tähendab, et veekogude vesi muutub külmemaks. Algavad hallaööd, päev hakkab lühenema. SEPTEMBER - MIHKLIKUU, SÜGISKUU · Ussimaarjapäev (08.09.) Rukkiussid minevat oma urgu. Kui sel päeval on tugev tuul, võib loota lühikest sügist ja pakaselist talve algust. · Madisepäev (21.09.) Sel päeval ei tohi teha tuld, pere ja lapsed võivad haigeks jääda. Kui vihma sadas, siis järgnes sellele veel tugevam vihmasadu. Kui aga lund sadas, siis tuli mihklipäeval talv maha. Kui madisepäeval on hanged aia ääres, siis kadripäevaks on nad kadunud. · Mihklipäev (29.09.) on esimene talve jõulu. (Haljala ) Algas talvepoolaasta.
annaabi.ee 
