755). Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäelt Kord oli Kalevipoeg Virumoal Kadrina kihelkonnas rahvaga riidu läind maksude pärast. Rahvas vihastand viimaks Kalevipoja ära koguni. Kalevipoeg last Hiiu seppa omale suured 3 sahad teha ja künd siis oma suure hobusega Kadrina kihelkonnas hulk põllumoad sooks ja konnadelle eluasemeks ümmer. (Koeru, 1892) Kalevipoeg künnud suure tüki sööti üles, külvanud rukkid peale. Rukki kasvanud väga ilus. Tulnud reheaeg, pannud rehe üles; peksnud, peksnud, aga teri ei ole. Kus on nemad saanud? Kalevipoeg vihastanud sellest ja läinud võerale maale. (Kolga-Jaani, 1904) Kalevipoeg juhtunud tühja kõhuga heina ajal vaese lesknaise juurde ja palunud süüa. Naine üelnud: «Sa sööksid mu söögitagavara-natukese kõik ära, kellega ma siis ise heina teeksin!» Kalevipoeg üelnud: «Anna aga julgeste, selle eest tahan sulle ka kõhutäie-väärilist tööd teha
neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php) 5. MARDIPERE Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kamba suurus võis ulatuda
Hiljem tuli pereema toitude ja maiustustega, pereisa õllekannuga. Pakuti liha, värsket leiba, saia, mett ja õunu. Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! Mida suurem kamp mardijooksjaid, seda rohkem lapsi peremehele, rikkalikku põllusaaki ja õnnistust kariloomadele. Seda talu, kuhu marti sisse ei lastud, pidi tabama viljaikaldus ja vaesus. Mardijooks on vana rahvusvaheline komme, mis pärineb keskaegsest andidekorjamisest kloostritele. See komme tuli keskaja lõpul sakslaste kaudu ka Eestisse
pidi kasvu poolest väikseks jääma". Ka leiva söömise aeg on oluline õhtu poole ei tohi tervet leiba lauale tuua, muidu kaob leivatulu (leivaõnn). Usuti ka, et kes pudruga leiba sööb, viiakse Siberisse. Leiba ei tohtinud syya noa otsast, seetõttu kasvavat lapsel suur, kiuslik ja kuri syda. Kylla minnes ei tohtinud viia tervet leiba, ikka otsast väike tykike endale lõigata muidu lähevad teisel aastal rukkid hukka või viiakse leivaõnn kodust ära. Leival on oluline osa ka tavandis. Pulmalaual, veimevakas, varrudel ning mitmetel pyhadel on leib olnud aukohal ja hoidnud koduõnne. Leiva jätk, elu jätk Meie esivanemad võisid enne talude päriseksostmist 19. sajandil puhtast rukkileivast yksnes unistada. Enne seda andsid mõisad maarahvale maad napilt hinges pysimiseks. Sellegi eest tuli tasuda ebainimlikult raske orjatööga. Nälg oli tavaline saatja ning leivast, mis oli sageli ainus
37. Kui isa sureb, siis on lapsed poolvaesed, kui ema, siis täisvaesed 38. Joobnu jutt ehk lapse laul 39. Annab Jumal lapse, annab ka lapse leiva 40. Jumala hoiab omad lapsed 41. Jumala ilma ja lapse perset ei või uskuda 42. Jumal valvab vaeselapse õnne 43. Kui Jumal annab lapse, siis annab sitverki rukkid rohkem 44. Kui Jumal tahte meest nuhelda, siis annab ta üksiku tütre naiseks, ja kui ta ette nuhelda tahab, siis annab veel üheaenukse lapse 45. Küllap Jumal ka abi annab, kui on lapsed loodud elama 46. Ennem võta järg maast kui laps leest 47. Siis lähed kaevule kaant tegema, kui laps juba uppunud on 48. Katkeja kangas, karjus laps ja joodik mees -- nende eest peab paluma, et
KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. *Noodid ja muusika: Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 46 KUS KLAPERDAB VESKI SAKSA RAHVALAUL · KUS KLAPERDAB VESKI JA KOHAVAD VEED, KLIPP-KLAPP, SEAL JÕE ÄÄRES MÖLDER TEEB ÕHTUNI TÖÖD, KLIPP-KLAPP. ME RUKKID KÕIK JAHUDEKS JAHVATAB TA, ET LEIVAJÄRG SALVEDEST OTSA EI SAAKS. KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! · KUI KEERLEVAD RATTAD, SIIS TÄHENDAB SEE, KLIPP-KLAPP, ET KOTTI SAAB PÜÜL NÕNDA VALGE JA PEEN, KLIPP-KLAPP. SIIS SAIAPÄTS LAUAL ON LÕHNAV JA SOE, TÄIS MAGUSAID KOOKE KA PAGARIPOED. KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! · ME PÕLD OHTRALT TERADE KULDA ON TÄIS, KLIPP-KLAPP,
Lähete allapoole. Härra Mauruse juures lähevad kõik allapoole, kes ei õpi või kes teistest maha jäävad. Sest mis võib härra Maurus, kui inemine ei õpi. Aga kui keegi tuleb härra Mauruse juure, siis õppigu ta üks kõrd, õppigu kaks kõrda, õppigu kolm kõrda, õppigu vaimustusega, õppigu kui hull; nõnda peab inemine õppima, kui ta tuleb härra Mauruse juure ja on ise juba suur ja pikk. Sest kuidas tehakse maal tööd? Kuidas niidetakse heina? Kuidas rabatakse rukkid? Higi jookseb ojana! Nõnda peab tööd tegema, kui keegi tuleb härra Mauruse juure ja on juba ise suur ja pikk. Mõistate?" ,,Mõistan," vastas Indrek imelises elevuses, sest millegi pärast valdas teda nagu üliinimlik õnnetundmus. ,,Mõistan, härra Maurus," peate vastama, õpetas direktor. ,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka aupaklik olema. Sellepärast ikka -- Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja
annaabi.ee 
