õnnestus tal kirjutada väga populaarseid ja unustamata lugusid. Tema lood olid tõesti väga head ja samuti väga paljutähenduslikuga. Kui Alendril tekkisid häälega probleemid ning ta ei saanud mõnda aega laulda, asendati ta ajutiselt laulja Indrek Patte'ga. Mõne kuu pärast aga naases Alender. Manageri võtmisega tekkis Rujal võimalus esineda Venemaal. Venemaa esinemistega tekkisid väga palju probleeme ja lahkhelisid. Nõgisto lahkus ja peale seda ei olevat enam olnud Rujat. 9 Ruja esines viimast korda 1994 aastal ühel tormisel õhtul - 28 septembril 1994.a. reisilaeval Estonia, mis sai viga ja uppus. Hukkus 851 inimest ning nende seas ka Urmas Alender - uskumatult hea laulja uppus. 14 oktoobril 1994.a. korraldati kontsert Urmas Alendri 14-aastase tütre Yoko auks. Seal esitades lugusid Rruja repertuaaridest, muu hulgas esitati ka laule "Sügispäev" ja ,,Õhtunägemus"
") ning kui Alender oli taas terve, jäi Patte mõneks ajaks bändi taustalauljaks ning mõnel korral ka juhtlauljaks. Selle perioodi käigus toimus bändil väga palju esinemisi, kuna Ruja käis tuuril ka väljapool Eestit. Samuti sai ansambel esimest korda mänedzeri Yuri Altovi, kes nägi Rujas potentsiaali väljaspool Eestit. Ta tahtis muuta bändi millekski teiseks, mis lööks läbi endises Nõukogude Liidus, see tähendas laulmist vene keeles. See idee muserdas Rujat, kuna tuli meelde 1971. aastal bändi loomise printsiip laulda eesti keeles. Aega mööda koosseisu sisesed pinged kasvasid. Alender tegi osadele lauludele venekeelsed sõnad ning veidi hiljem avaldasid nad uue venekeelse albumi ,,Pust budet vsjo". Sellest saigi paraku ansambli hingekell. Kõige rahulolematum oli Jaanus Nõgisto ning bänd oli üleüldse õnnetu selle väsitava tuuri käigus endises Nõukogude Liidus, kohtades nagu Siber ja Tajikistan
45-minutiline kontsert Linnahallis. Tegelikult peaks retsensiooni tegema ära 14 päeva jooksul .Peale kontseru ma panin oma mõtteid ka kirja ja põhimõtteliselt oli retsensioon valmis, aga kuna oli kiire , siis ma ei suutnud seda korralikult kokku panna ja ära veel vähem saata . Nüüd jõuluvaheajal võtsin aja maha ja tegin asja valmis . Tõsi on see ,et elamus pole sellest vähenenud mitte grammigi , sest Ruja on hinges siiani . Käisin 17. august 2008 vaatamas rockooper Rujat . Käisin kontserdil koos oma vennaga . See kuidas ma üldse kaasa sain on omaette ooper , sest mulle öeldi 2 tundi enne väljasõitu ,et ma saan ka minna ,sest venna üks sõber ütles alt ära . Teel Tartumaale juhtus veel üks naljakas lugu . Kuskil peale Pärnut võtsime ühe tuttava veel peale ja Viljandis avasta ta ,et pilet on maha jäänud . Alguses arvasime ,et ta teeb nalja ja naersime laginal . Kui ta ütles ,et räägib tõtt oli probleem missugune. Kontsert algas 20
1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja “teadvuse avardamise” peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis-ideoloogiliste liidrite (1971 – 75 Rein Rannap, 1976 – 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 – 84 jälle Rein Rannap, 1985 – 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 – 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline
tegemine. 1970.-1971. aastal Tallinna Polütehnilises Instituudis tegutsenud Keldriline Heli, hilisema nimega Väntorel, oli küll juba teadlikumalt hipilikum ja "teadvuse avardamise" peal väljas, mõjudes omal ajal väga uuenduslikult, kuid vastuolu nende muusikale lõhkus selle ansambli kiiresti. Intelligentset lüürikat hakkasid Eesti rockmuusikas esimesena kasutama folk- rock bänd Peoleo ja Virmalised. 1971. aastal pianist-helilooja Rein Rannapi algatusel alustanud Rujat peetakse Eesti intellektuaalse rocki tippnähtuseks. Ansambel tegutses aastani 1988, kuid sageli muutuvas koosseisus jäi ainukesena muutumatuks laulja Urmas Alender. Vahelduvate loomingulis- ideoloogiliste liidrite (1971 75 Rein Rannap, 1976 80 kitarrist Jaanus Nõgisto koos pianist Margus Kappeliga, 1980 84 jälle Rein Rannap, 1985 86 Urmas Alender koos Nõgistoga, 1986 88 klahvpillimängija Igor Garsnek) koostöös muutus ka grupi muusikaline väljund:
teeb venekeelsed tekstid ja püüab neid igati vene lainele häälestada. Paljudele selleaegsetele eesti pillimeestele tuttav "vene põrgu" elatakse täie rauaga läbi. Kaks, kolm, kuni viis kontserti päevas, külmad kinosaalid läkiläkides pahurate vene jõmmidega ja lõpuks veel "laulva revolutsiooni" aegne varjamatu vene viha "eesti fasistide" vastu - see sööb närvid läbi. Bänd lõpetas turnee Nevil Blumbergiga. Endist "Rujat" ei olnud enam. Alender ja Nõgisto ei suhtle üle poole aasta, kuni Tiit Haagma nad kokku viib ja nad ära lepivad. 1988. aasta Tartu muusikapäevad kujunevad "Ruja" trööstituks lõppakordiks. Varsti lahkus Blumberg ja asendati Raul Jaansoniga. Bänd lindistas "Ih-ih-hii ja ah-ah-haa" - kuid see ei olnud enam "Ruja". URMAS ALENDER 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti
annaabi.ee 
