mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus. Johann Köler üritas selleks saada laenu Aleksandikoolist, kuid projekti utoopilisust nähes seadis Jakob Hurt sellele peakomitee presidendina veto. Järgnes terav kokkupõrge, mille tulemusel Hurt tagandati presidendi kohalt ja selleks valiti Johann Köler. Hurda kaebuse peale peatasid võimud Aleksandrikooli komiteede tegevuse. Kuntaugani projekt ebaõnnestus täielikult ja ruineeris Köleri majanduslikult. 1891 valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Sellel kohal pidi ta olema tunnistajaks, kuidas noorem rahvuslik põlvkond seltsi üle võtab ja see võimude poolt 1893 suletakse. Eestis oligi Köler rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna. Kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel, polnud need Eestis kuigi tuntud. See kehtib ka Köleri allegoorilise poliitilise maali "Ärkamine nõidusunest" kohta.
1926) Raske lapsepõlv, militaarkool. Mõlemal vanemal on erisoovid lapse kohta. Tahtsid end lapse kaudu teostada. Ema tahtis tegelikult last ja sundis neljanda eluaastani kleite kandma. Rilke ja ema vaheline suhe keeruline. Isa tahtis temast teha ohvitseri, saatis militaarkooli. See oli keeruline ka, ta visati sealt välja vist. Hakkas varakult kirjutama luuletusi. Teda mõjutasid teatud inimesed ja kohad, nt 1899/90 reisis Lou Andreas Salomega Venemaal. See oli üks väga saatuslik naine, kes ruineeris ka Nietzsche elu. Neil oli pikk suhe isegi kui ei olnud enam paar, oli sügav sõprus. Venemaal ta leidis oma Wahlheimati. Venemaal inspireeris teda religion, kui religioossed on vene inimesed. Luuletustes ka kiriku ja religiooni teemad. Kultuur, mentaliteet. 1900 Worpswede (kunstnike asum), abiellus Clara Westhoff (kunstnik), lahutas 1902 1903-1906 teine Wahlheimat oli Pariis. Auguste Rodin oli sõbraks. Rilke oli tema sekretär mõnda aega, tegi paberitööd
1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus. Köler üritas selleks saada laenu Aleksandrikoolist, kuid projekti utoopilisust nähes seadis Jakob Hurt sellele peakomitee presidendina veto. Järgnes terav kokkupõrge, mille tulemusel Hurt tagandati presidendi kohalt ja selleks valiti Köler. Hurda kaebuse peale peatasid võimud Aleksandrikooli komiteede tegevuse. Kuntaugani projekt ebaõnnestus täielikult ja ruineeris kunstniku majanduslikult. 1891 valiti Johann Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Sellel kohal pidi ta olema tunnistajaks, kuidas noorem rahvuslik põlvkond seltsi üle võtab ja see võimude poolt 1893 suletakse. Kodumaa looming Eestis oligi Johann Köler rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Samuti maalis Köler ka portreid rahvusliku liikumise
teisi. See poliitika jätkus ka sõja järel, isegi veelgi enam hakati talupoegi koormama, pandi peale rängemad maksud ning talupojad pidid täitma kolhoosis kohustuslikke riiginorme- riigi poolt olid ette nähtud konkreetsed normid, kui palju tuli riigile vilja müüa, liha anda jne. Riik oli kehtestanud riiklikud kokkuostuhinnad, mis sõjajärgsel ajal ei katnud tegelikke kulusid mingil moel. Selline ränk koorem, mis kolhooside õlul oli, ruineeris põllumajandust väga tugevalt ning võimude poolt vaadatuna püüti olukorda veidi parandada sellega, et hakati ka talupoegade suhtes taas uusi repressioone rakendama, leiti, et talupoeg teeb paremini tööd kui teda rohkem sunnitakse. Lõppkokkuvõttes sellest asja ei saanud. Stalini arvamus sotsialismi majandusest- talupoeg on abistava funktsiooniga ühiskonnas, riigi tasandilt ei tulnudki eriti mõelda sellele, kuidas talupoegade olukorda parandada jne.
9 fiavat ja veel 23 näidendit kirjutas, seda nimetatakse Gozzi teiseks maneeriks. Need olid Hispaania mõõga ja mantli stiilis tragikomöödiad, mitte midagi erilist. Gozzi ei olnud huvitatud edust teatris, teater oli tema jaoks pigem intellektuaalne hobi. Gozzi armus Sacchi trupi ühte naisnäitlejasse. Kirjutas õela paroodia ühe diplomaadi vastu, see muutus pilkealuseks ja põgenes Stockholmi. Kuna ta lahkus omavoliliselt, siis konfiskeeriti kogu tema varandus. Gozzi ruineeris inimese elu. Ainult ,,Armastus kolme apelsini vastu" on kirjutatud stsenaariumi tüüpi, mälestuste üleskirjutus. Tema hilised näidendid on kirjutatud täielikult kirjanduslikus maneeris kirjanduslikud näidendid. Gozzi, nagu ka Goldoni, kasutas maske. Gozzi ülesanne näidata, et Itaalia maskiteatril on oma esteetika. Seda potensiaali ei saa ignoreerida. 17) H. von Kleisti elu ja teatrilooming. Auahne, nö pärja rebimine Goethe peast
annaabi.ee 
