põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. · Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded:
Lapi keeles leidub palju ühist läänemeresoome keeltega. 2.Keel 2.1.Keelte jaotus ja kõnelejate hulk Lapi keeli saab jaotada kaheks: Läänesaami keelteks ja idasaami keelteks. > läänesaami keeled o lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud) o koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) 2.2.Keelte leviala Saami keelte leviala
aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. [3; 2010, 03,06] 2.5. Lääne ja idasaami keelte jaotus · Läänesaami keeled: o Lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o Põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) [5; 2010, 03,06] · Idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) 6 o Kemi saami keel (väljasurnud) o Koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat)
('maa, pind'). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa'). Soome üldnimi - "Finland"- sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast 'kütt'. Miks ja millal hakati soomlasi nii kutsuma on kahjuks teadmata. · Finnmark Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond. Asub Põhja-Jäämere rannikul, piirneb idas Venemaa ja lõunas Soomega. Ajalooliselt on Finnmargiks nimetatud ka praegusest maakonnast laiemat ala Lapimaal. Pinnamood Pinnamoe poolest on riik madal, metsane ja järvederohke. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni.
keele murded", mis rõhutab saamide kui rahva ühtsust, mida on pidanud oluliseks ka Saami Parlament oma väljaannetes. Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. Lõunapoolsetest murretest alates rühmitatakse murded järgnevalt. Esmalt lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. Teiseks põhjamurre ehk norrasaami murre, mis jaguneb Tornio, Ruija ja meresaami murrakuks. Põhjamurret on nimetatud ka kesk- ning läänemurdeks. Kolmandaks idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. Kolm viimast on tuntud kui koolasaami murded. Kolta- ja koolasaami murdeid on varasemas kirjanduses nimetatud ka venelapi murreteks. Enamasti on murrete vahel üleminekualad, kus esineb mõlemale naabermurdele iseloomulikke jooni. Kõige järsemad
annaabi.ee 
