umbes 60% käitiste üldarvust. Suurimad firmad on Daimler-Benz AG (autod, elektrotehnikatooted, lennukid), volkswagen AG (autod), Siemens AG (elektrotehnikatooted), Veba AG (energeetika, keemiakaubad), RWE AG (energeetika, ehitus) ja Hoechst AG (keemiatööstus). Keemiatööstus toetub tugevale rakendusteaduslikule alusele ning tarbib peatoormele sisseveetavat naftat ja kohalikku kivisoola. Tootetakse eeskätt plastmasse, ravimeid, värve ja väetisi; ettevõtted paiknevad peamiselt Ruhris, Kesk-Elbe piirkonnas, Frankfurdis ja Lõuna-Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja.Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. 5 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on
Masinatööstuse põhiharud on auto-, tööpingi-, lennuki-, elektrotehnika-, elektroonika- ja optikatööstus ning bürooseadmete tootmine. Masinatehaseid on kõikjal, suured masinatootjad on Köln, Frankfurt, Stuttgart, München ja Berliin. Keemiatööstus Keemiatööstus toetub tugevale rakendusteaduslikule alusele ning tarbib peatoormele sisseveetavat naftat ja kohalikku kivisoola. Tootetakse eeskätt plastmasse, ravimeid, värve ja väetisi; ettevõtted paiknevad peamiselt Ruhris, Kesk-Elbe piirkonnas, Frankfurdis ja Lõuna- Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi
Masinatööstus Masinatööstuse põhiharud on auto-, tööpingi-, lennuki-, elektrotehnika-, elektroonika- ja optikatööstus ning bürooseadmete tootmine. Masinatehaseid on kõikjal, suured masinatootjad on Köln, Frankfurt, Stuttgart, München ja Berliin. Keemiatööstus Keemiatööstus toetub tugevale rakendusteaduslikule alusele ning tarbib peatoormele sisseveetavat naftat ja kohalikku kivisoola. Tootetakse eeskätt plastmasse, ravimeid, värve ja väetisi; ettevõtted paiknevad peamiselt Ruhris, Kesk-Elbe piirkonnas, Frankfurdis ja Lõuna- Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi
Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. PILET 8 1. Kriis Saksamaal Versailles' rahulepingu tingimused, eriti reparatsioonid, tõid niigi majandusprobleemide käes vaevlevale Saksamaale kaasa rasked ajad. 1923. a. oli Saksamaal tõsine kriis Ruhri kriis. Prantslased ja belglased okupeerisid Ruhri tööstuspiirkonna, et sundida sakslasi reparatsioone maksma, protestiks selle vastu algas Ruhris streik, mis viis valitsuse tulude järsu vähenemiseni. See tõi kaasa paberraha mõõdutundetu juurdetrükkimise (valitsuse kulud ei kadunud ju kuhugi), hüperinflatsiooni ja tõsise majanduskriisi. Probleemid tabasid riiki uuesti 1930. aastate algul seose suure ülemaailmse majanduskriisi jõudmisega Saksamaale. Riik varises majanduslikult kokku (oma osa oli siin USA rahalise abi kadumisel),
· Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territooriumist · Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Loobus üldisest sõjaväekohustusest, Keelati tankid, lennukid, allveelaevad. · Saksamaa pidi demilitariseerima Reinimaa · Saksamaad käsitleti peamise sõjasüüdlasena ja ta pidi maksma suuri reparatsioone. · Saksamaa pidi tunnistama Poola, Tsehhoslovakkia ja Austria iseseisvust. · Märtsis 1921 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Duisburgi (Ruhris). Austria-Ungari küsimus · 4.juunil 1919 Ungariga Trianoni rahu ja 10. septembril 1919 Austriaga Saint- Germaini rahu. · Moodustati kolm uut riiki Austria-Ungari baasil Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. · Kõik kolm järglasriiki kohustusid maksma reparatsioone. Türgi küsimus · 10. augustil 1920 sõlmiti Sevres leping. Selle kohaselt pidi Anatoolia lääneosa minema Kreekale, Idas suured alad, väinad rahvusvahelise kontrolli alla.
)) --- 31 Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest varem kasutati sütt rauamaagist terase sulatamiseks ja energia tootmiseks. Ka on kivisöe kaevandamine kallis ettevõtmine. Praeguseks on kivisöe kasutamine paljudes valdkondades vähenenud, rohkem kasutatakse naftat. Kui naftavarud aga vähenevad, tuleb uuesti pöörduda kivisöe poole. Suurimad söevarud on leitud Ukrainas (Donbassis), Poolas ja Tsehhis (Sileesias) ja Saksamaal (Ruhris ja Saksimaal). Varusid on aga ka settekivimeis Suurbritannias, Põhja-Prantsusmaal, Belgias. Euroopa tähtsaimad kivisöe eksportijad on Poola, Tsehhi ja Bulgaaria. Energiaallikatena on kivisöe kõrval olulised ka maagaas ja tuumaenergia. Hinnanguline rauamaagi toodang mõnedes maades 2011. aastal (miljonit tonni). Hiina 1200 Austraalia 390 Brasiilia 480 Venemaa 100 Ukraina 80 USA 54
annaabi.ee 
