Retsensioon Käisin Kuressaare raegaleriis kunstinäitusel, mis kandis nime "Ruhnu kunstis". Näitus on avatud 17. septembrist 11. novembrini ning seal on esindatud palju tuntud Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikke. Oma töödega esinesid Ernst Hermann Schlichting, Andrei Jegorov, Karl Burman sen., Peeter Rooslaid, Ernö Koch, Agaate Veeber, Andrus Johani, Eerik Haamer, Ernst Kollom, Olga Terri, Helgi Hirv, Lüüdia Vallimäe-Mark, Leila Pärtelpoeg, Virve Tolli, Henno Arrak, Gita Teearu, Ann Jõers, Uno Roosvalt ja Külliki Järvila. Tõid oli palju ning väga erinevate suuruste ja tehnikatega. Siiski jäid silma mõned eriti meeldejäävad tööd
Hülgevõrk tehti kodus linasest või kanepilõngast. Võrgud lasti merre jää lähedusse ja kui pool jada oli sees, siis lasti paar püssipauku. Hülged ujusid jää alt välja, mõned võrkudesse, mõned mitte. Kuna kirjeldatud püügiviis nõudis mere poolt rannale lähenemist, saadi seda edukalt harrastada vaid väiksematel saartel. Teated võrgupüügist hüljestele pärinevadki peamiselt Kihnust, vähem ka Ruhnust ja Vormsilt. HÜLJESTE UURIMINE 8 Hüljeste uurimine sai 1991. aastal asutatud Eestimaa Looduse Fondi üheks olulisemaks liigikaitseprojektiks, mille tulemused on lisanud oluliselt teadmistele Läänemere hüljeste tänapäevasest olukorrast. Tööde skaala on aastate jooksul olnud väga lai, ulatudes lihtsamatest loendustest-vaatlustest kallite kõrgtehnoloogiliste uuringuteni
Tilli oli roolis. Rjõnnust suadik oli kültet. Mea oli mootori juurõs. Ristluust suadik oli kültet ning kangõ. Antsu Jurka ning Meräs raisid iäd ning aasid vett. Nämäd said sooja ning olõss 8 ädä kedägi. Õhta saemõ Ruhnu. Kui iäre saemõ siis mea upitati veesse. Siokõ nao sooja veesse kastõti. Päräst akkas allõs valus. Tilli raiuti kjõrvõga iäst vällä. Ruhnust saemõ nädäli aa pärast tulõma. Puõlõ tie piäl läks valjuks. Pimedäs saemõ Kihnu. Kui iäre saemõ läks uiõst vagavaks. Meiemte tahass üese pimedäss puati siädmä akata. Tunni aa päräst läks uiõst valjus. Olimõ murru iäres. Selle lõi laialõ. Pisikse puadi viis tagant ää. Suurõ puadi lavad lõikas sedäsi läbi, et parajuttõ saemõ veega tagant. Viimes üks suur tükk jäi Pitkänä siäre taha toppama. Selle varju tegi vee augu. Sedä kaudu saemõ randa.
Suuremosa neist võttis kursi põhja, Kõigustele: aurik ,,Viire'' viis osa hävituspataljonlasi Kuivastusse. Venelaste laevadesalk oli juba Saaremaani jõudmas, kui neid ründasid kolm Saksa pommituslennukit. Üks praam sai tabamuse ja lendas rusudeks. Hukkus kogu Ruhnul olnud inseneriväerühm ja kaks sapöörijagu, eluga ei pääsenud sellelt praamilt keegi. Muhumaal elava kunagise tuukriabilise Anton Rehepapi väitel olevat venelastel Ruhnust tagasiteel hukkunud koguni kaks pisemat sorti laeva; võimalik, et üks neist sõitis põhjamiinile. Punaväe põhijõudude lahkumisel Ruhnust jäeti sinna siiski maha kuus meest, neist viis lätlast ja üks venelane. Koos miilitsamees Treiga hoiti nõukogude võimu veel nädalapäevade jagu. Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.'' Keskööl tulid Ruhnu garnisonile järele samad laevad, kes olid dessandi saarele toimetanud. Laevaleminek toimus
Sarvest on õõnestatud isegi kirvepäid. Kunda kultuur on paljudest lõunapolsetest kultuuridest ette jõudnud kivi lihvimise poolest. Kunda ja Pulli asulas on kõige tähtsamad loomad olnud koprad ja põdrad. Sindi-Lodja asulates on kõige rohkem olnud (35%) viigri (hüljes) ja (35%) metssea luid. Varem metssiga ei olnud. Hülgepüük -> käidi merel, paadid? Minnakse järjest kaugemale ka, 5800 eKr jõuti Saaremaale. Kõige varasemad peatuspaigad on leitud Saaremaalt, Hiiumaalt ja Ruhnust. Mõne aja möödudes jäädi sinna ka paigale, alguses lihtsalt sõideti läbi. Kunda kult, kalmistu on Põhja-Lätis, see paikneb omal ajal eksisteerunud järvesaarel. Usundi ja kunstialaseid leide on muidu vähe. Üks palju tähelepanu saanud ese on leitud soiselt alalt Tõrvelast (?) see on rästiku kuju, tehtud põdra sarvest, selle peale on tehtud soomused ja sik-sak, peaosas on nagu auk (?), ehk kasutati seda kepi otsas vms. Ehk oli ussikultus.. Paarist asulast on leitud ka põdrapead..
annaabi.ee 
