või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka hüdrodünaamikaga. A Vastutuult ei saa purjetada B Tihttuules saab loovida C Külgtuules peab arvestama suure triiviga D Tagantuule kasutamine on pika Purjetamise ajalugu Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud parvi, ühepuulootsikuid, ruhesid, haabjaid, kanuusid. Paatide ehituseks on kasutatud puitu, juuri, nahka, luid ning tänapäeval tehismaterjale.Arvatakse, et Austraalia asustati inimeste poolt 42000 kuni 48000 aastat tagasi veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega.Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.Vanim purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest(As-Sabiyah) ja Radiosüsiniku meetodil määratud 5500 kuni 5000 a. eKr
vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Jahti peeti odade ja vibudega, kala püüti ahingute, harpuunide ja ka algsete võrkudega. Oletatakse et hoone tüübiks oli maasse süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Algkodu oli neil kindlasti väljaspool Eesti piire. Nad said tulla ainult idast või lõunast, kuna mujal oli sellel ajal jää ja hiljem meri. 3. Võrrelda Kunda kultuuri, kammkeraamikakultuuri ja venekirveskultuuri
mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud
Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsad, vähem on puure ja teisi tööriistu. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Kunda kultuur? Kunda kultuuri kalmistust saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule.Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega
Esimesed majad olid väikesed täisnurksed hooned, mis aja jooksul muutusid suuremateks. Mõnedes külades oli 2475 maja kobaras järverannal. Majanduslik baas oli loomakasvatus ja põllundus. Kasvatati otra, kahte hirsisorti, kolme nisusorti, herneid, ube, läätsesid, lina jm. Loomadest peamiselt veised ja lambad, aga ka sead, kitsed; tähtis osa ka jahil. 7 Säilinud on riidejäänuseid, nahkrõivaid. Leitud ruhesid, mõlasid, algelise adra tükke. Kirved peamiselt kivist. Suhteliselt vähe tulekivi. Keraamika on kujult valdavalt kerajas. Matmiskommetest varasel perioodil jäljed puuduvad. Kasutusele võeti vaskkirved. Prantsusmaal vastas vaiehitiste kultuurile vastu Sveitsi piiri Camp-de-Chassey kultuur. Tegu samuti keskneoliitilise kultuuriga, nimimuistis Saone jõe ääres. Vahel on selle kultuuri asulad ümbritsetud taraga. Hooned nelinurksed. Kasvatati rukist, hirssi, õunu ja pirne
annaabi.ee 
