Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid · iseloomulik kõike kõigega lepitada Sünte...
- Näide: Ettevõttlus koosneb tootmisest, raamatupidamise, jurunduse jne. - Sünteesi käigus liidetakse üksikud osad, tunnused, omadused, funktsioonid üheks mõtteliseks tervikuks. - Mõtlemisele on omane analüüsisünteesi järjepidev vastastikune väljavahetamine. - Võrldlemise aluseks on asjade ja nähtuste omavaheline kõrvutamine, mis toob esile nende erinevad ja sarnased jooned - Klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse Keelefunktsioonid - Kogemuste vahendamine - Sõnaline mõtlemine - Suhtlemise võimaldamine, kirjalik või suuline - Kommunikatiivne vastastikuse mõistmine ja mõjutamine - Ekspressiivne- eneseväljend Mõtlemisstiilid - idealistlik stiil - Sünteetiline stiil - Pragmaatiline stiil - Analüütiline stiil - Realistlik stiil - Religioosne mõtlemisstiil Kontrolltöö küsimused 1) sensoorne nälg ja sensoorne küllastumine 2) Mälu liigid
paigutatud arvamuse rubriiki, kui ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" on endiselt ,,Minevik ei unune" all. Eriti ebaloogiline on aga paberväljaande ,,Arvamuse" rubriik, kuhu on paigutatud teiste seas järgmised artiklid: ,,Kultuur ja elu" (sisult portreelugu), ,,Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele" (ajalooülevaade) ja ,,Aylin Korkmaz: minu süda oli tugevam kui tema viha" (iskulugu). Veebiversioonis on need lood aga teistesse rubriikidesse paigutatud. Internetiväljaandes ilmneb ka rubriik nimega ,,Tagasivaade", mida paberajakirjas ei ole. Ajakirjas ilmneb veel mitmeid väiksemaid konarusi. Näiteks on sisukorra järgi artikkel ,,M. Jakobsoni hinnang rahvusvahelise komisjoni raportile" paigutatud samale leheküljele. Märgatavas koguses ilmneb ka ,,näpuvigu": mõni täht või märk on üle või puudu. Siinkohal saab süüdistada hooletut toimetajatööd.
Aga jah, TEKÜ ja Vaba Maa olid olulisimad vist. 12. Võrrelda, kuidas nägi välja tüüpiline Eesti ajaleht 19. sajandil ja Eesti Vabariigi päevil (ülesehitus, zanride areng). Ajakirjanduslike meetodite areng (uudis, intervjuu) 19. sajandil: Lood selge zhanritunnetuseta, fakt ja kommentaar segamini. Leidus vestlusi kahe fiktiivse isiku vahel (huumori- ja moraalijutud, dialoogivormis). Lugudel enamasti puudus allkiri (kui, siis mõnikord peatoimetaja nimi). EW päevil: Uudised liigitatud rubriikidesse vastavalt toimumiskohale (,,Meilt", ,,Mujalt" nt). Uudistel oli kindel järjekord, mida küll mõjutas nende pikkus (kui ühele lehele ei mahtunud, pandi teisele). ,,Uuemad sõnumid" olid viimasel leheküljel reeglina. 20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood. Kõik zhanrid pidid olema lühikesed ja selged, selgeimad reeglid olid juhtkirjal.
Sel teel on loodud tuhandeid mõisteid. Üldistamine ühendab kaks või enam asja ja nähtust mingi neile ühise, abstarheerimise alusel saadud tunnuse alusel üheks (ploome, pirne, õunu määratleb ,puuvilja'' mõiste). Üldistamine haarab tunnetusse suure hulga ühe kategooria või määratlusega nähtusi, millele kõigile on ühised teatud omadused. Klassifitseerimine ja süstematiseerimine klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse (kreeklane, udmurt, linlane, tehasetööline, pankur, saarlane, müügiagent, võib välja tuua vähemalt kolm klassi: rahvus, elukoht, ametiala). Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene).
kasutamiseks olulisi tunnuseid. Sel teel on loodud tuhandeid mõisteid. Üldistamine ühendab kaks või enam asja ja nähtust mingi neile ühise, abstarheerimise alusel saadud tunnuse alusel üheks (ploome, pirne, õunu määratleb ,puuvilja'' mõiste). Üldistamine haarab tunnetusse suure hulga ühe kategooria või määratlusega nähtusi, millele kõigile on ühised teatud omadused. Klassifitseerimine ja süstematiseerimine- klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse (kreeklane, udmurt, linlane, tehasetööline, pankur, saarlane, müügiagent, võib välja tuua vähemalt kolm klassi: rahvus, elukoht, ametiala). Süstematiseerimine eeldab nähtuste hõlmamist ühte terviklikku kogumisse, mille osad moodustavad terviku. Otsustamine ja järeldamine- otsustamine on mõtlemisvorm, milles millegi kohta midagi eitatakse või jaatatakse (Ants on inimene). Deduktiivne ja induktiivne järeldamine lubab olemasolevaist teadmistest tuletada uusi teadmisi.
kõnet ja teisi väljendusvorme. Ajalootegelikkus, milles karakter avaneb, on vaid keskkond. Karakter on ette antud ja avaneb vaid kindlas etteantud suunas. Ajalooline tegelikkus vaid ajendab avaldumist tegudes ja sõnas. Ajalootegelikkus vaid areen ega avalda aktorile mingit muutuvat mõju. Karakteri arengut ei toimu, toimub vaid avaldumine, etteantud vormi täitumine. 2) analüütilise biograafia tüüp. Kogu elulugu jaot rubriikidesse: pereelu, käitumine sõjas, meelespidamist väärivad mõtteterad jne. Karakterijoone tõestusena esitatakse seik v paar sündmusest. Erijooni näidatakse eri ajal eri kohtades aset leidnud elulooliste sündmuste kaudu. Sündmuste ajaline järgnevus lõhutud. Määrav karakter kui tervik mille seisukohalt ühe või teise karakterjoone avaldumise aeg pole oluline. Üksikisiku eneseteadvuse autobiograafilised väljendumisvormid. 1) iroonia
annaabi.ee 
