· 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, millega kuulutati ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis Eesti mark; · 1928. aasta reformiga võeti markade asemel kasutusele kroonid; · 20. juunil 1992 võeti (taas)kasutusele Eesti kroon; Eestis 1991. aasta augustis taastatud iseseisvus tõi kaasa mitmed muudatused majanduse institutsionaalses raamistikus, kuid vaatamata sellele kuulus Eesti siiski endiselt rublatsooni. 1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992
20. Kui varem oli ettevõtete juhtkond pidanud lahendama põhiliselt tootmistehnilisi küsimusi ja varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes põhiprobleemiks a. mida ning millisele turule toota b. enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c. Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine 21. Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a. rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b. rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c. EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 22. Krooni üledevalveerimine a. raskendas arveldusi Lääneriikidega b. muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c. muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks 23
rublaline, 25-rublaline ja 100-rublaline. 1970. aastatel hakkas Nõukogude Liidu majandus väsima. Järgmisel kümnendil sai lõplikult selgeks, et keskselt planeeritav käsumajandus ei ole suuteline lääneriikidega edukalt võistlema ja uuendustega kaasa minema. 1980. aastate teisel poolel lisandus kroonilisele kaubapuudusele raharingluse kiire lagunemine ja katastroof oligi käes. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aasta augustis, kuulus Eesti edasi rublatsooni. 22.01.1991 avaldati Gorbatsovi ukaas, millega kõrvaldati ringlusest 50- ja 100-rublased. Raha sai vahetada ainult kolme päeva jooksul töökoha kaudu kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 rubla. Pensionärid said vahetada 200 rubla või ühe kuu pensioni. Limiteeriti ka pangahoiuste kasutamist. Uue välimusega rublad lasti käibele 1991. aastal. Mingitel põhjustel uus kolmerublane väidetavalt Eestisse ametlikult ei jõudnudki. 1992
18 Kui varem oli ettevõtete juhtkond pidanud lahendama põhiliselt tootmistehnilisi küsimusi ja varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes ettevõtete juhtkondade põhiprobleemiks a mida ning millisele turule toota b enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine 19 Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 20 Krooni üledevalveerimine a raskendas arveldusi Lääneriikidega b muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks
18 Kui varem oli ettevõtete juhtkond pidanud lahendama põhiliselt tootmistehnilisi küsimusi ja varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes ettevõtete juhtkondade põhiprobleemiks a mida ning millisele turule toota b enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine 19 Rahareformi mõju oli tunda ammu enne selle toimumist, sest a rublatsooni riikide ettevõtted venitasid tarnetega, et saada rublade asemel kroone b rahareformi otsuses ei tahtnud paljud Eesti ettevõtted oma toodangut enam rublade eest müüa ja tootsid suures osas lattu c EV valitsus keelas ettevõtetel toodangu müügi rublade eest 20 Krooni üledevalveerimine a raskendas arveldusi Lääneriikidega b muutis imporditava tooraine ja materjalid odavaks c muutis imporditava tooraine ja materjalid kalliks
rahulolematus majandusliku ja poliitilise olukorraga oleks olnud väiksem, vabadussõdalased ei oleks saanud sedavõrd populaarseks ning Päts ja Laidoner ei oleks saanud võimalust kujunenud kaost võimuhaaramiseks ära kasutada. Seega oleks demokraatia ehk varasema devalveerimise korral säilinud. Kokkuvõte Eestis 1991. aasta augustis taastatud iseseisvus tõi kaasa mitmed muudatused majanduse institutsionaalses raamistikus, kuid vaatamata sellele kuulus Eesti siiski endiselt rublatsooni. 1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu. 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli
annaabi.ee 
