Valitsemine Katariina II oli 18.sajandi üks tuntumaid valgustatud monarhe 1762.aastal peatas ta kirikumaade riigistamise Ta viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset keskvõimule allumist Katariina II muutis provintside valitsemise ja Monumendid 6.septembril avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee. 2013.aasta detsembris püstitati samale alleele Katariina II pronksist elusuurune kuju Huvitavaid fakte Venemaa keisririigi 100-rublasel paberrahal asetseb keisrinna Katariina portree. Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.lounaleht.ee/upload/image/138199811359.jpg http://www.coins.ee/venemaa-100-rubla-1910-shipov-_-tshihirizin Piirimäe, P. (2014). Aadel ja riigivõim vene ajal. In Ajalooõpik 8.klassile "Uusaeg" (pp. 72, 84). Tallinn. 07.11.16
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust
Huvitavaid fakte Katariina suri oma voodis rabanduse tagajärjel, teadvudele tulemata. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Kasutatud info: http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm D. Kindersley "Illustreeritud laste entsüklopeedia" 6 Katariina II 7
Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni. Midagi muud Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Hiljem avastati, et ta oli hoopiski lesbi
armukese, Poola kuningas Stanislaw Poniatowski trooni. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. Muud Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina II ja Eesti 1764. aastal tegi keisrinna Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangudes. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil ning esimene vastuvõtt Eestimaa rüütelkonna ja Narva burgermeistri poolt organiseeriti Narvas, aga Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kirje "Katariina II, Isamaa Emale, võrreldamatule" (" II, , "). Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse, sealse sõjasadama
2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal
Katariina hinge heitnud täku all. 9 Pildid 10 11 12 13 14 15 Lisa Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi,
Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni. Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski,
annaabi.ee 
