Prantsusmaa: Theoldore Gericault (1791-1824) · Inimkehad plastiliselt modelleeritud- klassitsismi mõju o ""Meduse`i" parv"*esiteos, kaasajast, komp.kahel ristuval diagonaalil, dünaamiline, vaimuhaigete portreed Meelisaineteks olid hobused ja ratsanikud Eugene Delacroix (1798-1863) · Väljendusvahendiks värv, vastand(täiend)värvide teooria · Võttis ainet kirjandusteostest Goethe ,,Faust", ,,Hamlet" jne. · Sai inspiratsiooni Rubensilt o ,,Suur lõvijaht" · Tõi sisse idamaade teema o ,,Araabia naised" Vabadusvõitlus · ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" allegooriline Vabaduse figuur Inglismaa William Turner (1775-1851) · marinist meremaalija · suur rõhk värvidel o ,,,,Temeraire`i" viimane sõit" · pintsli kõrval kasutas ka värvilabidat o ,,Hannibal Alpe ületamas" · kaotas kontuurid - eeskujuks impressionistidele
mitteelektilised: Londoni parlamendihoone neogootika, Pariisi ooperiteater neobarokk *Maalikunst nimetatakse ka neobarokiks, diagonaal ja ristdiagonaalkompositsioon, kirjandusliku süzeega maalid. Prantsusmaa Theodore Gericault Prantsuse romantismi rajaja, ,,Meduse'i parv" Kreeka/Rooma aegne riietus Eugene Delacraix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", värvilised tööd, võttis eeskuju Rubensilt, humaalsus ja vabaduse tahe Hispaania Francisco Goya kuningas Karl IV õukonnakunstnik, ,,Alba hertsoginna", ,,Alasti Maja"(mahha), ,,Riietatud Maja" Inglismaa - William Turner põriliselt meremaalija e marinist, ,,Tulekahju merel", ,,Temeraire'i viimane sõit", eeskuju impressionistidele, ,,Hannibali minek üle Alpide" REALISM 1850/60 realismi kui kunstivoolu kõrgaeg, 1870 kõrgaeg Venemaal. Tekib Prantsusmaal, looduslähedus, tähtsamad
aastatel 1492-1497. Organistide hulgast, kes katedraalis töötasid on samuti tuntuid nimesid, näiteks Henry Bredemers. Vähem tuntud on küll nimed Jacobus Barbireau ja Andreas Pevernage, aga nemad on kahalikus kontekstis väga olulised inimesed, kes samuti katedraalis töötasid.7 2.3 Kunst Katedraalis on palju hinnalist, näiteks 14. sajandist pärinev marmorist madonna. Mõned seinamaalingud on 15. sajandist. Kuju ``Meie Antwerpeni leedi`` on pärit 16. sajandist. Neli barokkmaali Rubensilt, nägid esmakordselt ilmavalgust 17. sajandil. Kaks nendest maalidest- ``The Raising of the Cross`` ja ``The Descent from the Cross`` konfiskeeriti 8 Napoleoni poolt ja viidi Prantsusmaale, aga tagastati katedraalilie siiski 19. sajandil.
Velazquezel õnnestus silmapaistmatu argipäevasuse kaudu leida tee ilu juurde ja see igaveseks lõuendile maalida. Maalid Aastal 1629 maalis Velazquez oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa "Joodikud" (Los Borrachos). Kujutatud on sel Bakchos oma saatja saatüridega joodikute keskel: viinajumal kroonib kõige tublimat joodikut. Võib oletada, et selle teose loomisel sai noor meister tõuget kuulsalt mütoloogilise maali harrastajalt Rubensilt, kes aastal 1628 Hispaanias viibis. Kuid Velazqueze 4 realistlikul, grupiportreed meenutaval zanripildil pole kunstiliselt midagi ühist flaami meistri voolava, teatraalse ja fantaasiaküllase käsitlusviisiga. Tema teise, aastani 1649 kestva perioodi hiilgavaim meistriteos on suur, aastatel 1634-1635 loodud ajalooline maal, mis kujutab episoodi sõjast Madalmaade vastu, nimelt Hollandi kindluse Breda alistumist 1625
peaministri portreesid. Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Figuurid neis on tumedad ja esinevad lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil. Aastal 1629 maalis Velazquez oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa "Joodikud" (Los Borrachos). Kujutatud on sel Bakchos oma saatja saatüridega joodikute keskel: viinajumal kroonib kõige tublimat joodikut. Võib oletada, et selle teose loomisel sai noor meister tõuget kuulsalt mütoloogilise maali harrastajalt Rubensilt, kes aastal 1628 Hispaanias viibis. Kuid Velazqueze realistlikul, grupiportreed meenutaval zanripildil pole kunstiliselt midagi ühist flaami meistri voolava, teatraalse ja fantaasiaküllase käsitlusviisiga. Aastatel 1629-1631 veedab Velázquez poolteist aastat Itaalias peatudes pikmalt Veneetsias ja Roomas. Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme
allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. Stseenis, kus Henrile antakse Maria portree, hoiavad Amor ja pulmajumal Hymenaios kuninga silmade ees printsessi idealiseeritud kujutist. Kõrval seisev naine – Prantsusmaa allegooriline kujutis – soovitab kuningal järgida südame kutset. Toimuvat jälgivad ülaltpoolt Jupiter ja Juno. Monumentaalne kompositsioon, efektne taust ja rikkalik koloriit annavad maalidele väärtuse. Pärast selle tsükli valmimist tellis Maria de' Medici Rubensilt veel 24 maali stseenidega Henri IV elust. See pidi sisaldama tema leppimist Henri III-ga, kellel polnud poega ja kelle järeltulijaks Henri IV sai, samuti Henri IV ülistamist väejuhina. Rubens alustas tööd varsti pärast esimese tsükli valmimist, kuid ei jõudnud kaugele. Maria de' Medici langes ebasoosingusse ja tema oma poeg Louis XIII pagendas ta 1631 Prantsusmaalt, uueks regendiks sai kardinal Richelieu. Richelieu keeldus maalitsükli lõpetamise eest tasumast
kopeerida vanade meistrite maale. Omada flaamlasest õuemaalijat oli hertsogile väga meeli- tav, sest portreemaali traditsioonid olid Madalmaadel silmapaistvad ja üle Euroopa tuntud. Lõuna-Madalmaade asehaldur ertshertsog Albert tegi mitmel korral Ruben¬sile ettepaneku asuda Brüsselisse tema õuemaalijaks. Ertshertsog Albertilt oli saabunud ka Rubensi esimene suurem tel¬limus. 1601. aastal tellis ta Rubensilt kolm altaripilti Santa Croce in Gerusalemme kiriku Püha Helena kabelile (praegu Grasse'i hospidalis Lõuna-Prantsusmaal), ilmse tahtega soosida ja tutvustada flaami maalijat. Mantova hertsog, nähes madal-maalases võistlejat ja mitte tahtes ertshertsogist kuidagi maha jääda, püüdis Rubensit kõigest väest endale hoida ning tellis kunstnikult kolm altarimaali Santa Trinità jesuiitide kirikule Mantovas. Rubensi