Tartu Raatuse Gümnaasium Naivism Referaat Koostaja: Tambet Lepp Tartu 2008 Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Euroopa 19. saj lõpu ja 20. saj alguse kunstivoolud vastandasid end klassitsistlik-akadeemilisele ja otsisid uusi väljendusvõimalusi. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Avangardismi klassikud, nagu Pablo Picasso, Robert Delaunay ja Guillaume Apollinaire nägid naivismis suurepärast liitlast kunsti piiride avardamisel. Nad vaimustusid Henri Rousseau töödest ja ka Aafrika ning Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. ...
kogunevad Pariisi lähedale Barbizoni külla, kus tekib kunstnike kogukond. Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismis. Võeti eeskuju Constable'st ning tema põhimõttest, et kunstnik peab oma töö lõpetama seal, kus ta selle alustas, ehk algas plenääri levik ning ideaalmaastikule vastandumine. Barbisoonlaste juhtivaks kunstnikuks sai Théodore Rousseau ,,Õhtu." Kunstiliselt võimekam oli Rousseaust Jean-Francois Millet. Kujutas enamasti talupoegi, läks vastuollu ametliku kunsti ideaalskeemidega, töid ei ostetud ega eksponeeritud. 19. saj lõpus hakati tema töödes nägema mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad." Honóre Daumier oli üks väga ühiskonnakriitiline kunstnik, kes tegeles põhiliselt graafikaga, aga ka joonistuste ning skulptuuriga
kohustus juhtida sellele tähelepanu ükskõik milliste vahenditega. Kohusetundliku allumatuse käsitlemine reetmisena sotsiaalse ühtsuse säilitamiseks on kahtlemata viga. Ka mittenõustuval kodanikul on oma koht. Teda ei tuleks rahu huvides vaikima sundida sest enamus võib eksida. Aga isegi kui enamusel on õigus, tuleks ikkagi mittenõustujatele tähelepanu pöörata. Osalusdemokraatia Need vastuväited on viinud meid uue demokraatia mudeli juurde, mis on Rousseaust tugevasti mõjutatud, kuid suhtub märksa suurema respektiga üksikisikusse, debatti ja vähemusvaadetesse. See on "osalusdemokraatia" teooria. Põhiliselt laiendab see teooria Rousseau mudelit kolmel moel. Esiteks väidab ta, et me peame poliitilises arutelus ja otsustamises leidma rohkem ruumi individuaalseks osaluseks, kui lubab Rousseau, ning on ka vaja rohkem ruumi ja respekti mittenõustujate häälte suhtes.
Pöördub tagasi Prantsusmaale. Ta pole seal teretulnud ja tal õnnestub osta maad, Pr. ja Sveitsi vahel. Voltaire´i suhtumine jumalasse: kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda. On vaja midagi, millesse uskuda. Lihtinimestel vaja, et miski paneks nad vastavalt käituma, muidu tekiks kaos, kui keegi midagi ei karda/austa vms. Loomulik religioon: Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Näitemängud vajalikud et uusi ideid levitada, masside valgustamiseks. Erinevalt Rousseaust ke arvas vastupidi. Mis tea kirikuga tülli ajaS: eitas usu fanatismi. Ühes peres oli üks poeg, aga maj põhjustel oli võlgades, sooritas enesetapu. Süüdistati isa selles, et poeg olevat soovinud usku vahetada, aga isa oli äärmuslane ja ei nõustunud, pooldaspigem poja tapmist. Nende kuulujuttude põhjal alustati kohtuprotsessi. Isa hukati. Jumalik õiglus maa peal. Kui voltaire sellest kuulis, siis otsustas ta selle süüasja üles võtta. Lõpptulemusena mõisteti isa õigeks
)25 vs Prantsuse revolutsiooni individualism. Inimese väärtus tuleneb sellest, millist tööd ta teeb ja millist osa ta mängib suures sotsiaalses draamas. Omas rahvuses. Indiviid ühineb rahvusega, indiviidimõistmine pole enam seotud loomuõiguste ja ühiskondliku leppega. Süntees. Samas on Hegel revolutsioonivastane ja konservatiivne. 25 Hegel on mõjutatud kindlasti Rousseaust (religioon ja moraal kui tunded, süda olulisem mõistusest). 98 Tegelikku ajaloo käiku mõjutavad ebaisikulised jõud ja põhjused. Dialektika ja süntees Platon: filosoofiline dialektika, inimese mõtted arenevad kõrgemale tasemele saavutavad justkui
annaabi.ee 
