inimese volile, mis on mõistuspärane niivõrd, kuivõrd ületab algseisundit, või mõistuspärasuse (ratsionaalsuse) seadustele, mille omavoliline muutmine on irratsionaalne.] [24]Uusaja naturalistliku loomuõigusfilosoofia jooned (Luts lk 99): 1)Loomuõiguse tuletatavus inimese empiiriliselt tajutavast loomusest. 2)Loomuõiguse käsitlemine inimestele loomulikus algolukorras kuulunud vabadusena (negatiivsena Hobbesil ja positiivsena Lockel, Rousseaul). 3)Inimühiskonna käsitlemine mehhaanilis-kausaalsete loodusseaduste toimealana (naturalism tähendabki, et viimases instantsis on kõik nähtused seletatavad loodusteaduslike meetoditega; füüsika kui loodusteaduse etalon: vaatlustulemuste matemaatiline tõlgendamine; naturalism on reduktsionistlik: väited moraali ja eetika kohta on tegelikult väited looduslike faktide kohta; mitteautonoomne eetika).
· Moodsa demokraatia visandaja · Oli ,,Valgustuse korrarikkuja" · Pärit kalvinistlikust Genfist · Oluline kasvatusfilosoof: loomulik areng · ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762): peateos ... Riigivõim kuulub rahvale ja valitseja on rahva teenistuses ... Ebamäärane mõiste ,,Rahva ühistahe", mille eesmärgiks on kõikide heaolu ... Ideaalik vahetu-otsene demokraatia ja vabadus eksisteerib vaid võrduses. Rousseau mõju · Rousseaul täiesti uut moodi revolutsiooniline mõtlemine · Kui Prantsuse revolutsioon radikaliseerub, kogub Rousseau tõlgendus populaarsust · Oluline mõju ka 19.-20. saj. rahvusaatele: igal rahval on õigus moodustada oma riik. Valgustus ja religioon 1.Deism: Populaarne tõlgendus ... Jumal on loonud maailma, aga seejärel ei sekku asjadesse 2.Ateism: haruldane (Voltaire kuulus pilkaja, kes võitleb usuvabaduse ja sallivuse eest) Louis XIV (1754-93, valitses 1774-92)
arusaamatuna. Kindlasti leidub viise neist raskustest kõrvalehiilimiseks. Näiteks võiksime liisuheitmisega määrata kindlaks "päeva presidendi", kes määrab konkreetse päeva päevakorra. Kuid kui järele mõelda, siis säärase süsteemi ebapidevus tundub olevat katastroofiretsept. Rousseau seisukoht, et ühiskond toimib paremini, kui rahval tervikuna on tarvis teha vähem otsuseid, hakkab paistma märksa atraktiivsemana. Ent isegi Rousseaul oli vähe öelda päevakorra püstitamise probleemi kohta. Parim, mis ta suutis, oli teha ettepanek, et need, kes visandavad seadusi, mille üle tuleb hääletada, tuleks ise hääletusõigusest ilma jätta. Selline mõttekäik tundub olevat viis, kuidas kaitsta võimsat, sõltumatut, apoliitilist riigiteenistust (civil service) mõte, mis on osaluse eesmärgist väga kaugel. Lõpuks, Rousseau juba osutas kõige ilmsemale probleemile. Oscar Wilde ütles, et "sotsialismi häda on
Võimude lahusust ei ole! Mõiste "autoriteet" "legitiimne võim"; võim võib põhineda jõul, kuid tegelikkuses saab väga harva kaua aega vaid jõule toetudes valitseda. Autoriteet on seotud legitiimsusega ehk õigusega võimu omada. Peab leiduma mingi põhjus, miks inimene peaks alluma ja miks on õige kellegi teise võimule alluda. Platonil oli selliseks autoriteedi allikaks valitseja tarkus, Hobbesil on jõud ja kord suutlikkus tagada korda. Rousseaul omab autoriteeti vaid selline võim, mis esindab üldist tahet (rahvasuveräänsus). Mõiste "kord" vastandiks on korratus, anarhia. Hobbesil vastandub kord loomuseisundile, st ilma poliitilise võimuta kord puudub. Anarhistid aga leiavad vastupidiselt, et võim/riik on vabaduse vastand, kuna nõuab kuuletumist (muidu karistab), on ratsionaalse mõtlemise vastane ja rikub inimesi nii psühholoogiliselt kui moraalselt, sest paneb inimesi üksteise üle võimu teostama
soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga [eestikeelses tõlkes Europeia 1995. a. väljaanne] pälvis Rousseau esikoha. Rousseau sai kuulsaks, kuid tema vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Diderot, Voltaire'i ja teistega. Seejärel kolis Rousseau kolis maakohta, kuid pärast oma teose "Ühiskondlikust lepingust" ilmumist, hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis. Rousseaul ei jää muud üle, kui reisida ning ta püüdis leida endale varjupaika küll Preisimaal, küll Inglismaal. Inglismaal sai ta hästi läbi inglise filosoofi David Hume'iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu ning läks tagasi Pariisi lähistele, kus ta 1780 aastal suri. Prantsusmaa poliitfilosoofia Peale 1689 aasta Kuulsat Revolutsiooni Inglismaal poliitiline pinge vaibus, sest parlamendi õigusi
annaabi.ee 
