Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus Apicius 1. saj. p. Kr. De re coquinaria Aulus Caecilius 3.- 4. saj. p. Kr. Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud Lex salica 6. saj. Lex ripuaria 6. saj. frankide seadused Edictus Rothari 643- langobardide seadused Lex Romana visigothorum 5. 6. saj. läänegootide seadused Vulgaarladina keele kaudsed allikad- allikateks on erinevad romaani keeled auca (prov.), oca (it., hisp.), oie (pr.) < *auca < avica (avis) (anser:auca) vecchio (it.), viejo (hisp.), vieil (pr.), vielh (prov.) < *veclus (vetulus non veclus) Keller < cellarium; bake < pace(m) Keelte võrdlemisel taastatud; laenud teistesse keeltesse Vulgaarladina keel Foneetika
põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad.Poliitiline võim kindlustas end maavaldusega. Franke püüti veenda, et kirikule tuleb anda annetusi. Kui järeltulija tahtis seda tagasi nõuda, sisi ta neeti. 7.Langobardid Nad ei suutnud kanda kinnitada Roomas, kuid asusid elama kõikjal mujal. Langobardid arendasid oma poliitilist stiili. Nad võtsid kristluse omaks ariuslikus vormis. Gregorius Suur rajas neile tee Rooma kiriku juurde. Langobardide kuningas Rothari. Edictus Rothari vanim langobardide seadus. Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist. See oli olemuselt kuningaõigus, mis oli nii germaanilik, antiikne ja kristlik. See kõneles rohkem kuningaist kui kirikust. Rooma kirik oli teinud edusamme langobardide õiguse ristiusustamisel.Langobardide kuningaist olid saanud katoliiklased ja nad olid seotud Roomaga.Kuningas Liutprandi igas aktis suurenes kiriku mõju.Õiguse ristiusustamisega käsikäes toimus ka selle romaniseerimine
põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad.Poliitiline võim kindlustas end maavaldusega. Franke püüti veenda, et kirikule tuleb anda annetusi. Kui järeltulija tahtis seda tagasi nõuda, sisi ta neeti. 7.Langobardid Nad ei suutnud kanda kinnitada Roomas, kuid asusid elama kõikjal mujal. Langobardid arendasid oma poliitilist stiili. Nad võtsid kristluse omaks ariuslikus vormis. Gregorius Suur rajas neile tee Rooma kiriku juurde. Langobardide kuningas Rothari. Edictus Rothari vanim langobardide seadus. Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist. See oli olemuselt kuningaõigus, mis oli nii germaanilik, antiikne ja kristlik. See kõneles rohkem kuningaist kui kirikust. Rooma kirik oli teinud edusamme langobardide õiguse ristiusustamisel.Langobardide kuningaist olid saanud katoliiklased ja nad olid seotud Roomaga.Kuningas Liutprandi igas aktis suurenes kiriku mõju.Õiguse ristiusustamisega käsikäes toimus ka selle romaniseerimine
Piibli mõju on näha juba kristlikuks muutunud Rooma riigis tekkinud Corpus Iuris Civilises. CIC Codexi algussõnad on laenatud Piiblist, samuti võib osundada Digestade jõustamisseadusele. CIC sisaldab norme kristliku usutunnistuse kaitseks ning eksiõpetuste hukkamõistu. B. Biondi on tõestanud mitmete keskaegsete kriminaalõiguse normide tulenemist Piiblist, seda nii CIC kaudu kui ka vahetult. Näit. keeld häbimärkide tegemisest näole. Langobardide õigus (Edictus Rothari) Kehtestas immuniteedi kuninga käsul sooritatud tapmise eest, mis tähendas selget vastandumist langobardide enda õigusele. Põhjendus tuletati Saalomoni sõnadest, et kuninga tahe on jumala tahe. Anglosaksi õigus Kuningas Alfred Suure seaduste (900 a.) sissejuhatus algas Dekaloogiga, samuti teiste VT normidega. Alfred kasutas oma seadustes ka Uuest Testamendi norme. Saksa õigus Talurahvasõja "12 artiklit" 10 käsku olid aluseks talupoegade nõudmiste kataloogile, nn."12 artiklile
kehtestas kuningas Theoderich (493 - 526) kehtis Itaalias kui idagootide õigus 1.3. Lex Burgundionum kehtestas kuningas Gundobad (480 - 501) kehtis kui Lõuna-Prantsusmaal olnud burgundide õigus; 1.4. Lex Salica; kehtestas kuningas Chlodovech (481 - 511). kehtis kui Belgias ja Põhja-Prantsusmaal olnud frankide õigus; 1.5. Lex Ribuaria; kehtestas kuningas Dagobert I (623-639) kehtis kui Kölni piirkonnas olnud ribuaari frankide õigus 1.6. Edictum Rothari; kehtestas kuningas Rothar 643.a. kehtis kui Ülem-Itaalias paiknenud langobardide õigus 2. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mille päritolu on ebaselge; eeldatavalt koostatud kloostrites 8. saj. 2.1. Lex Alamannorum; kehtis Elsassi, Sveitsi, Lõuna-Badeni aladel 2.2. Lex Baiuvariorium; kehtis Baieri aladel 3. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mis on kuulutatud välja Karl Suure poolt 9. saj. algul 3.1. Lex Saxonum; kehtis Saksimaal 3.2
annaabi.ee 
