· looduskivi vundament- koosneb looduskivist ja sideainest · raudbetoonist vundament- koosneb betoonist, terasest · monoliitbetoon vundament- koosneb betoonist, paigaldatakse objektil · kannvundament- ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit · postvundament- ehitatakse monoliitbetoonist postidega · lintvundament- kulgeb lindina ümber hoone või vaheseinte all · talavundament- monoliit- või monteervundament · rostvärk- võtab vastu hoone koormisi ja annab edasi vaiadele · taldmik- vundamendi taldmik millele valatakse vundament · tehiskivi vundament- tehiskividest rajatud vundament · vundamendi raketis(puit, metall)- vorm monoliitse betooni valamiseks · märktara- hoone vundamendi telgede mahamärkimiseks ja ehitamiseks · vai- vundamendi kandekonstruktsiooni element · põõnad- konstruktisoonis tekkivate mittevajalike jõudude elimineerimiseks
Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid. Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset. Kohtvaia ehitamine: Manteltoru süvistamine. Armatuuri paigaldamine. Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine; Manteltoru tõmmatakse maa seest välja. Peale vaiagrupi valmistamist tehakse rostvärk, enamasti monoliitsest raudbetoonist. Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele. Rostvärgid võivad olla: · Monoliitsed · Monteeritavad Plaatvundament Plaatvundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnatse puhul. Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist. Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni).
andmetel); - teoreetilised valemid, mis lähtuvad pinnase tunnusomadustest; - surupenetreerimise andmete alusel. Pinnase tugevusomadustest lähtuvaid kandevõime meetodeid kasutatakse praktikas suhteliselt harva. Põhjuseks on suur sügavus, kust tuleb saada rikkumata struktuuriga monoliitproove pinnase tugevusparameetrite märamiseks. Vaia süvistamine ise muudab pinnase omadusi ja ei ole võimalik täpselt määrata, millisel määral. 33. MIS ON ROSTVÄRK? SELGITADA TÖÖPÕHIMÕTET. Rostvärk on padi või tala, mis seob vaiapead ühtseks vundamendiks. Vaia ots peab ulatuma rostvärgi sisse 5 kuni 10 cm. Rostvärgi paiknemiskõrguse määramisel arvestatakse pinnase planeerimiskõrgust, sokli konstruktsiooni, silmas pidades ka külmakerkeohtu. 34. KOORMUSE TEISENDAMINE ÜKSIKVAIA, VAIAREA JA VAIAVÄLJA VAHEL. Tugiseinad 35. AKTIIVSURVE JA PASSIIVSURVE OLEMUS LÜHIDALT. Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse
Postvaiad läbivad nõrga pinnase ja toetuvad kandvasse kihti. Hõõrdvaiad annavad koormuse alusele vaiade külghõõrdega. Vaiade materjaliks võib olla raudbetoon, betoon, puit või erakordsetel juhtudel ka teras. Vaiad võib sisse rammida (süvistada) või valada pinnasesse puurutud auku. Puitvaiad peavad jääma mädanemise ja kõdunemise vältimiseks allapoole pinnasevee minimaalset taset, nende iga pikendab immutamine (kersool). Vanemat tüüpi puidust vaialustele ehitatakse nn rostvärk. Niisuguse vaialuse kõik puitkonstruktsioonid peavad jääma kogu ekspluatatsiooni ajaks pinnasevee sisse.
2 ALUSED JA VUNDAMENDID 66317 21 Rostvärgid ja taldmikud 22909 211 Liiv- ja killustikalused 2111 Killustikust padi, tihendamisega 34 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 701 212 Betoontarindid 2121 Rostvärk 72 m3 8 203,24 1,2 104 22208 23 Aluspõrandad 14457 231 Liiv-ja killustikalus 2311 Killustik koos tihendamisega, 200mm 62 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1278
13. Vaivundamendid. Valdavalt kasutatakse töötamise printsiibi järgi kahte vaia tüüpi: o postvaiad kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile o hõõrdevaiad kandevõime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid: a hõõrdvaiad keldriga hoonel; b postvaiad keldrita hoonel; 1 tihendatud pinnas; 2 vundament; 3 raudbetoonpadi-rostvärk; 4 liivalus; 20 5 raudbetoonvaiad; 6 nõrk pinnas; 7 tugev pinnas; 8 keldrisein; 9 vertikaalne hüdroisolatsioon; 10 horisontaalne hüdroisolatsioon Vaiade materjaliks kasutatakse raudbetooni (enim), betooni, terast; varem on kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni
maht oluliselt väiksem. Suuremate koormuste puhul tuleb kasutada siiski ka mitmerealist asetust. Vaiadest lausvundamenti ehk vaiavälja kasutatakse väga suure koormusega ehitiste all ja ka suure pinnaga ühtlast koormust andvate ehitise, näiteks reservuaaride puhul. Rostvärgi asendi järgi jaotatakse vaivundamendid kõrge ja madala rostvärgiga vundamentideks. Madalrostvärgi alumine pind on maapinnast sügavamal. Kõrgrostvärgi korral asub rostvärk maapinnast kõrgemal (joonis 5.2). Vaiade ülemised otsad ulatuvad üle maapinna ja moodustavadpinnasesse kinnitatud postide süsteemi. Kõrgrostvärke kasutatakse sageli sillavundamentide puhul. Vaiade liigid Vaiu liigitatakse mitmesuguste tunnuste järgi: materjal, kuju, asend, valmistamisviis ja koormuse pinnasele ülekandmise iseloom. Vaiade liigitus materjali järgi Tänapäeval valmistatakse vaiad valdavalt raudbetoonist. Juhul kui vaiale mõjub ainult survejõud,
..1/500 1/700...1/350 Monteeritavad raudbetoonehitised 40 ... 80 1/200...1/700 1/1000...1/500 Raudbetoonraamid 30 ... 60 1/2000...1/1000 1/1500...1/700 5. V A I V U N D A M E N D I D . Üldist. Vaiad on tugipostid, mis kannavad hoone koormuse pinnasele. Vaivundamente kasutatakse nõrga aluspinnase puhul. Enamasti kantakse hoone koormus vaiadele rostvärgi abil Vaiad võivad asetseda vaiaväljana kogu hoone all. Rostvärk on padi või tala, mis seob vaiapead ühtseks vundamendiks. Vaia ots peab ulatuma rostvärgi sisse 5 kuni 10 cm. Rostvärgi paiknemiskõrguse määramisel arvestatakse pinnase planeerimiskõrgust, sokli konstruktsiooni, silmas pidades ka külmakerkeohtu. Ühendus rostvärgi ja vaia vahel loetakse jäigaks kui vaia sarrusvardad ulatuvad rostvärgi sisse nõutava ankurduspikkuseni. Kui see nõue pole täidetud, tuleb vaia ja rostvärgi omavaheline ühendus lugeda liigendiliseks.
pinnaselt üles pritsiv vesi ja lumi välisvoodrini. Vundamendi pealispinna ja seina vahel ning keldriseina/vundamendi ja pinnase vahel peab olema hüdroisolatsioon. Vihmavesi tuleb juhtida otse sadevee kanalisatsiooni. Vaivundament kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavalt kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab vaivundamendi kasutamine kergemalt lahendada vundamendi rajamise tehnoloogilisi probleeme. Koosneb: rostvärk ja vai. Kohtvai kõigi kohtvaiade valmistamisviisi põhimõte on sama: pinnasesse moodustatud vajaliku sügavuseni tehtud vertikaalne süvend täidetakse betooniga, mis enamasti armeeritakse pikivarraste ja rangidega. Kohtvaiade valmistamine ei põhjusta dünaamilisi mõjutusi ümbritsevatele hoonetele ja pinnase struktuurile. Suurema läbimõõdu tõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem, mis vähendab rostvärki mahtu.
Vaivundament koosneb vaiadest ja rostvärgist. Vaiade ülesanne on kanda koormus läbi väikese tugevuse ja jäikusega pinnasekihtide sügavamal asetsevatele tugevamatele pinnastele. Rostvärgi ülesanne on jaotada ehitiselt seintelt ja postidelt tulevad koormused vaiadele. Vaivundamendi tüübid a - postvaiad, b - rippvaiad, c - madalrostvärk, d - kõrgrostvärk; 1 - hoone sein, 2 - rostvärk, 3 - turvas, 4 - liivsavi, 5 - nõrk liivsavi, 6 - kõva savi. Vt ka M. Metsa loengu vaivundamendid lk 16 pilti Eesti geoloogilistest lõigetest. Tüüppinnased Eestis: 1. Lubjakivi 2. Liivakivi 3. Kambrumisavi (murenemis koorik) 4. Devoni savi 5. Moreen E = 3 ... 200MPa 6. Liiv. Orgaanilise ainega liivad E =3 ... 100 MPa 7. Nõrgad savid (savi: möll) 8. Turbad mudad. 33. Vaiade klassifikatsioon.
annaabi.ee 
