Kas ma mõistan Roskolnikovi? Roskolnikov oli meeltesegaduses noormees, kes paraku oma vaesusele pidi ülikoolist lahkuma ning peale seda hakkas elu aina halvemaks minema. Keerulise elu juures pani peategelane toime mõrva, mille hiljem, peale rasket läbi elamist, üles tunnistas. Alustada tuleks kõige tähtamast asjast, mille ümber terve raamat keerles ehk mõrvast. Mina isiklikult arvan, et sellist käitumist peaks vaatama kahest küljest. Loomulikult ma ei õigusta inimese tapmist ning selle varjamist
· moraalsus kas pärast religiooset elu on kõik lubatud(viimne kohtupäev ei tulegi, kas siis saab tappa ja röövida) · erinevad ühiskonnaklassid · nihilism inimese elul ei ole mõtet, seotut utilitalismiga seotud(maksimaalne kasu kõigile inimestele) · füüsiline vs psüühiline karistus · vaesus probleemid · vaesus alkoholism, prostitutsioon, kuritegevus, eneseväärikuse kaotamine, (oluline probleem 1860 venemaal, roskolnikov oli väga vaene tudeng, et oma õpinguid jätkata, heal arvamusel endast, arvas, et väärib head elu, palju probleeme, vähe raha, vaesuse pärast tahtis suure kuriteo teha; sonja probleemid sonja isa marmelados oli joodik, jõui pere tühjaks, sonjal polnud muud võimalust hakkas prostituudiks, tegelikult õiged põhimõtted ja raamatus kõige parem nendest heastuse kehastajatest)
,,Kuritöö ja Karistus" Roskolnikovi kuritöö motiive on palju. Roskolnikov arvas, et ellu peab jääma tugevaim ehk see kes sündis nõrgana,peab nii ka surema. Majanduslik motiiv oli see, et tal oli vaja raha oma õe päästmiskes. Kuid peamiseks ajendiks sai nende kõige kokkulangemine. Ta jagab inimesed kaheks: tugevad ja nõrgad. Dostojevski spetsiaalselt pani perekonnanimeks Raskolnikov, mis tähendab vene keeles lõhknenut, mis viitab hea ja kurja võitlusele Raskolnikovis. Ühelt poolt
inimesi on miljardeid ja kõik on täiesti erinevad ja omamoodi huvitavad. On miljardeid iseloomusid ja mõtteid mida me ei tea, see muudabki iga inimese salapäraseks ja see tõttu võibki öelda, et inimene on saladus. Saladus definitsioonina on see millegi salajas hoidmine ehk millegi varjamine üldsuse eest. Kas see on hea, et iga inimene on saladus? Kas see seab ühiskonna ohtu? Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" kujunes salatsemine kahjulikuks. Peategelane Roskolnikov oli mõrvanud võlausaldaja Aljona Ivanova ja see järel läks kaks korrust alla poole peitu, samas sisenevad kaks klienti keda hiljem peetakse mõrva kahtlusalusteks. Raskolnikov alguses varjab mõrva sooritamist, kuid see põhjustab temale stressi ja meeltesegadust. Kui Raskolnikov kutsutakse järgmine päev politseisse, siis arvab ta et teised juba teavad tema kohutavast teost, ta minestab ning paljud peavad seda tõestuseks et tema on mõrvar, kuid siiski ei suudeta seda
Svidrigailov oli Durjale kirja kirjutanud, mille ta teatas, et Raskolnikov on mõrvar. Dunja proovis Svidrigailovi tappa, see aga ebaõnnestus. Svdrigailov käis Sonja pool ning andis talle raha. Samuti käis ta oma mõrsja pool ning andis tallegi raha. Ööseks läks ta võõraste majja. Ta nägi Pidevalt viirastusi. Hommikul läks ta kõrge torniga maja jurde ja lasi end maha. Raskolnikov külastas ema. Hiljem külastas teda õde, kellele ta lubas, et end üles annab. Roskolnikov käis Sonja juures, kes talle risti andis. Roskolnikov läks oma tegu tunnistama. Esimesel korral see ei õnnestunud, teist korda tunnistas ta mõrva Petrovitsile.
Svidrigailov oli Durjale kirja kirjutanud, mille ta teatas, et Raskolnikov on mõrvar. Dunja proovis Svidrigailovi tappa, see aga ebaõnnestus. Svdrigailov käis Sonja pool ning andis talle raha. Samuti käis ta oma mõrsja pool ning andis tallegi raha. Ööseks läks ta võõraste majja. Ta nägi Pidevalt viirastusi. Hommikul läks ta kõrge torniga maja jurde ja lasi end maha. Raskolnikov külastas ema. Hiljem külastas teda õde, kellele ta lubas, et end üles annab. Roskolnikov käis Sonja juures, kes talle risti andis. Roskolnikov läks oma tegu tunnistama. Esimesel korral see ei õnnestunud, teist korda tunnistas ta mõrva Petrovitsile.
Inimeste, ka võõraste, arvamus on paljudele millegipärast tohutult oluline. Kui Raskolnikov ei oleks juhuslikult kuulnud "...et homme on see ja see vanaeit, kellele tahetakse elu kallale kippuda, sel ja sel tunnil ihuüksi kodus.", ning juba varem ühte vestlust, mis tema idee täideviimist julgustas, siis poleks ta võib-olla oma plaani kunagi teostanud. "Sada, tuhat asja ja kavatsust võiks korraldada ja parandada vanaeide rahaga....". Aga mõttest sai topeltmõrv. Kas see siis aitas? Ei, Roskolnikov nõrkes süümepiinadest ja saadud raha ei kasutanud ta kellegi abistamiseks.Ka Anna Karenina surmale aitas kaasa üks kohutav mälestus. Anna oli rongijaamas väga suures segaduses ja kui talle meenus see jõle õnnetus, mida ta oli kord pealt näinud , "...ta taipas, mida ta peab tegema.". Sellised saatuslikud hetked on väga ohtlikud ja müstilised. Võibki jääda mõtisklema, et miks see inimene pidi just tol hetkel olema
tabelimaailmas;hingeline vastuolu tekitab inimeses sisemist mässu. kohutav soov end alal hoida viib hullumiseni. 1848 "Valged ööd" romaan; vastandab rumala môistuse ja targa südame. Elada tuleb südame järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. Tütarlaps Nastenka: "Ärge ôpetage mind, tundke mulle kaasa, ärge rääkige targalt, vaid rääkige südamega." 1866 "Kuritöö ja karistus" tõlkis Tammsaare. Vaene üliõpilane Roskolnikov hakkab plaanima, et maailmas midagi muuta, süüdistab pandimaja omanikku ning plaanib tema 7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem