Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Euroopasse kui "läände tagasipöördumist" käsitles põhjalikult Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste ühismonograafia "Return to Western World" (Lauristin, Vihalemm, Rosengren, Weibull 1997). Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata
(ed.), Social Protection of the Next Generation in Europe. London-Hague-Boston: Kluwer Law International. 1998, lk.277-289. Lauristin, M. Transformations of Public Sphere and Changing Role of the Media in Post- Communist Society. In Sztompka, P. (ed.). Building Open Society and Perspectives of Sociology in East-Central Europe. Pre-Congress Volumes of the 14th World Congress of Sociology. Montreal: International Sociological Association, 1998, lk. 117-129. Lauristin, M. & Vihalemm, P. with Rosengren, K.E. & Weibull, L. (toim), Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on Estonian Post-Communist Transition. Tartu: Tartu University Press. 1997, 390 lk. Lauristin, M., Vihalemm, P. (toim). "Estonia": The Disaster in Estonian Media. Stockholm: Styrelsen för psykologiskt försvar, 1996, 144 lk. Lauristin, M., Vihalemm, P. Estonian Mass Media: Past, Present, Future. European Journal of Communication, 1990, 5, 2, 489-500. 8 Kokkuvõte
bürokraatliku efektiivsuse ideaalid, subkultuuride ahistamine. Taude ja tarvete lähenemine. Funktsionalistliku lähenemise mikrotasandi edasiarendus. Auditoorium = reaalsed sots. rühmad. Meedia ei vali auditooriumi. Meedia mõju uurimused : Lazarsfeld ja Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klapper : reaalsusest lahkumine (meedia kasutamine nadu meelelahutus). Uuemad uurimused: rohkem ei pane nii palju tähele meedia mõjule. Palmgriin soovitud ja saavutatud meediatasude mudel. Rosengren Maslowi vajaduste hierarhia kinnitamine. 4.Kriitiline vaade ühiskonnale ja meediale. Marksistlik käsitlus: meedia kui tööstus element esindab kapitalistliku mudel, millel on tootmistegurid ja tootmissuhted. Meedia ei luba juurdepääsu alternatiivsetele ideedele, sest meedia töötab ideoloogiiselt ja alternatiivsetele ideede juurdepääs võib viia muutused tööklassis. Meedia on instrument valitseva klassi käes. Marx väitas, et majandusliku omandi ja klassiühiskonna
mõõta. Rosengreni mudel: selleks, et indiviid hakkaks tegutsema, peab ta tajuma vajadusi kui probleeme ja teiselt poolt peab tal olema ka ettekujutus, et lahendus neile probleemidele on võimalik. > sotsiaalse struktuuri aspektid (arengutase, poliitilise süsteemi tüüp) ja indiviidi omadused (iseloom, sotsiaalne positsioon, elulugu) mõjutavad või kujundavad vajaduste kogemist. >> probleemide ja võimalike lahenduste ettekujutamine viib meediakasutuse motiivide formuleerimisele. Rosengren: inimene valib meediakanali sisu alusel ja kasutab seda nii, et see aitaks tal lahendada mingisugust probleemi. Alternatiivne käitumine e mingi muu tegevus meedia kasutamise asemel võib samuti lahendusi pakkuda, mõnikord isegi vahetumalt ja kiiremini. Näiteks inimese vajaduse sotsiaalse kontakti järele rahuldub sõbrale külla minemisega. Motiveeritud meediakasutusel võivad olla mõned sõltumatud mõjud indiviididele ja
consumption style väljendab elustiili ja on elulaadi osa. Sünonüümina käsitletakse. Eluviisi määratlus mitu mõõdet: tegevused/käitumine Väärtused ja suhtumised Üksikud vs grupid Interaktsioonid grupis Sidusus Äratuntavus Valik Kas eluviis saab olla midagi individuaalne? Üksikisikud võivad kuuluda mitmesse gruppi ja need grupid võivad ka põrkuda. Eristumine distinction (Bourdieul) kuidas eristutakse teistest? Refereeringud (Rosengren 1997), (Freysinger &Kelly 2004) eluviisist. Eluviisi määratlemine: *klassikaslised (sh marksistlikud)teooriad töö ja klaasikuuluvus eluviisi määratlejana võtavad aluseks. Jagatakse kaheks kapitali omavad ja ilmajäetud klass. Tänapäeva mõistes liiga üldised ja lihtsustatud. * kriitilised teooriad (sh Horkheimer, Adorno) kultuur eluviisi määtatlejana * strutkuralistlikud teooriad (sh Bourdieu) eluviisid peegeldavad ja reprodutseerivad sotsiaalset positsiooni
annaabi.ee 
