ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Eestis on võrdlemisi haruldased kaviigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa). Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium). Talvekindlust testivad ka kivi-jugapuud (Podocarpus) ja sirmokas (Sciadopitys Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal. Rosaariumist võib leida floribundroosi, teehübriidroosi, väikeseõielisi roomavate võrsetega polüantroose ja populaarseim roosirühm on - uus-antiikroosid. Eestis aretatud sortidest kasvavad siin Johan Eichfeldi aretatud
võrdlemisi haruldased. Oru lõunanõlv on ehitatud turbaaiaks, kus turbapätsidest ja kividest terrassidel kasvavad varjulembesed ja happelist mulda vajavad taimed. Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium) jt. Foto 2: Uusrajatis Tšehhi mägiaed 2.5 Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. See jääb botaanikaaia jõepoolsest väravast sisenedes vasakule poole. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal. Rooside õitseajal juulist kuni lume tulekuni pakub see külastajatele meeldivaid elamusi oma säravate värvide ja ainulaadse lõhnamaailmaga. Rooside 250-sordiline kogu annab ülevaate tänapäeva tähtsamatest sordirühmadest, nende dekoratiivsusest ja sobivusest kasvuks avamaal
ametlikul linnavapil. · Kultuuri ja Teaduste Palee - seda kesklinnas toretsevat hoonet on nimetatud gigantseks tordiks, mille küpsetas hullunud pagar! · Varssavi Suur Teater · Varssavi Ülikooli botaanikaaed - rajati 1818. aastal ning oli I ja II Maailmasõja vahelisel ajal üks Euroopa parimaid ja Poola vanimaid botaanikaaedu. Aia pindala on 5 ha ning erinevaid liike üle 5000. Aia keskmine osa sisaldab muuhulgas sirelialleed, purskkaevu ja rosaariumi ning vahtrakollektsiooni. · Wilanowi loss - 7 km kaugusel Varssavi kesklinnast Vistula jõe kaldal asub kuningas Jan III Sobieski suveresidents koos luksusliku 106 ha suuruse barokkpargiga. Villa Nuova lossiaeda kutsutakse Poola Versaille´ks. Wilanow on poolakate üks armastatumaid kohti, mida teatakse hästi ka mujal. Originaalse arhitektuuriga loss ja selle juurde kuuluv barokne aed on väga kaunid
vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt. Lossi teise fassaadi ette jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal veepeegliga. Optiliselt jätkub väljak sealt maastikupargile iseloomuliku aknaga maastikku avatud vaatega paisjärvele. Pargiaasa raamivad kontrastsed üksikpuud ja puudegrupid ning ebakorrapäraselt paigutatud madalamate ja kõrgemate põõsaste rühmad
Põhilisteks turismiobjektideks on Põltsamaa loss ja roosiaed. Enim on suveperioodil kohata linnas soomlasi. Linna ääres Kuningamäel asub kardirada, kus on võimalik oma oskusi proovile panna. Põltsamaa roosiaed avati 11. juunil 1998. aastal. Rajamisega alustati juba 1996. aastal. Hetkel kasvab rosaariumis kuskil 5000 roosipõõsast 1000 erinevast sordist. Põltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka. Aiandit haldab Eesti Roos OÜ, kelle missiooniks on tutvustada inimestele rooside võrratut maailma ning pakkuda võimalust sellest osa saada kaunistades oma koduaedasid nende kasvatatud roosidega. (http://www.eestiroos.ee/#!firmast/cee5 ) Põltsamaa loss rajati 1272. aastal Liivi Ordu poolt. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid alates Teisest maailmasõjast on linnus suuremas osa varemetes. Hetkel tegutsevad lossis Põltsamaa Muuseum, Eesti Pressimuuseum ja Käsitöökoda
annaabi.ee 
