Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti Liivimaasse vallutatud provintsi. 1629.aastal ametisse nimetatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks kiire Liivimaa rootsistamise. See katkes, 1632.aastal kuninga surmaga. XVII.sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestlastel ka liivimaalastele. Aadli omavalitsus landesstaat ehk maariik kestis kuni Karl XI valitsusaja alguseni 1672. Toimus reduktsioon ehk riigi maade tagasivõtmine, millele oli tugev vastuseis balti aadlite seas. Arvati, et seadusi võivad anda ainult kohalikud maapäevad, mitte rootsi riigipäev.
Vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku (Saaremaa rüütel- konnas 6). Rüütelkonna peameest ehk pealikku kutsuti Liivimaal maamarssaliks. Eestimaal olid adrakohtunikud. Liivimaal sillakohtunikud. Eesti- ja Saaremaal olid meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Eestimaa Ülemmaakohus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtud Tartus. Eestimaa aadel ja Tallinna linnas säilitati eesõigused. Liivimaasse suhtuti teistmoodi. Johan Skytte sai rootsi kunnilt ülesandeks liivimaa kiire rootsistamise. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks. Võõrastest asus eestisse kõige rohkem vene talupoegi. suurt osa etendasid ka soomlased. valga ümbrusse asusid elama paljud lätlased. 1695 aastaks oli Eestis juba 400 000 inimest. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Vene tsaariks Aleksei Mihhailovits. Vallutati Tartu, mis oli ülikoolile väga halb. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu.Kärdi rahumajake Kuningavõimu tugevnemine, eluolu Rootsi ajal
Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased. Selline olukord kehtis kuni Karl XI valitsema asumiseni. Rahvastik. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ning võsastunud. Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige
Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased. Selline olukord kehtis kuni Karl XI valitsema asumiseni. Rahvastik. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ning võsastunud. Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige
Õuekohtus Tartus. Nendest kohtutest oli võimalik edasi kaevata Rootsi kuningani, kelle sõna jäi viimaseks. Rootsi riigivõim ja balti aadel: Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi riigi alla tulnud vabast tahtest, ja seepärast säilitati siinsele aadlile ja linnadele eesõigused. Liivimaasse aga suhtuti kui vallutatud provintsi. 1629.aastal sai Riias kindralkuberneriks Johan Skytte , kes sai Rootsi kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. See nägi ette Rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmist. Siis aga suri Gustav II Adolf (1632.a) ning Rootsis võimule tulnud aristokraatia saavutas üksmeele Liivimaa aadliga. 1934.a kutsuti Skytte Riiast tagasi. Rootsi kõrgaadel, kes omas nii Eesti- kui ka Liivimaal palju maid oli ühes sakslastega huvitatud balti privileegide säilimisest ja suurendamisest. Niimoodi saidki 17. sajani keskpaigaks Liivimaa aadel ja linnad omale samasugused õigused nagu eestimaalasedki.
Saaremaa kuulus Liivimaale, kuid säilitas eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ehk konsistoorium, maksusüsteem). Viimase Eesti alana läks Rootsi riigile Ruhnu saar, 1660. aastal Oliwa rahuga. Eesti- kui ka Liivimaa valitsejaiks kindralkubernerid. Iga kolme aasta tagant toimusid maapäevad, 12 maanõunikku. Kohtukorraldus: Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Johan Skytte Kindralkuberner, sai ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise Gustav II Adolfilt. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Rootsi saavutas selle sõja lõpuks oma ajaloo suurim võimsuse. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Reduktsioon. Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. See tehtid selleks, et Karl XI sai ametisse astudes tühja riigikassa kaasa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud.
ja Liivimaa õuekohtus (Tartus). o Kohtute otsust võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna oli viimane. ROOTSI VÕIM JA BALTI AADEL o Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid tulnud Rootsi riigi alla vabatahtlikult, säilitati siinsele aadlile ja linnadele eesõigused. o Liivimaad käsitleti aga teist moodi. 1629 aastal seati Riiga kindralkuberneriks Johan Skytte, kes sai ülesandeks liivialade kiire rootsistamise- rootsivõimu ja kohtukorralduse sissesadmine. o Johan Skytte kutsuti aga 1634a tagasi tänu Gustav II Adolfi surmaga seoses. o Rootsi kõrgaadel ja sakslased oli huvitatud balti privileegide säilitamisega. o Liivimaa aadel ja linnad saavutasid 17saj keskpaigani samasugused eesõiguses nagu eestimaalasedki. o Aadli omavalitsust hakati kutsuma landesstaatiks, maariigiks, mida iseloomustas: siinsete rüütelkondade poolt
annaabi.ee 
