vastassuunas. Vastulülituspidurduses on mootori vool suurem käivitusvoolust, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. Faasasünkroonmootorit võib vastulülituspidurduses kasutada koormuse langetamisel väikese kiirusega (nii nagu rööpergutusmootoritki). Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus
M E1 E2 KT1 A2 KE2 Joonis 4.10. Jadaergutusega mootori pöörlemissuuna muutmine ankrumähise ümberlülitamisega Reostaatkäivituse ja reostaatreguleerimise näiteks on ka faasirootoriga vahelduvvoolumootori juhtimislülitus (joonis 4.11). Mootori rootoriahelasse on lülitatud takistid R1 ja R2, mida lühistatakse kontaktidega K1, K2 ja K3. Kahe takistuse R1 + R2 jadaühendusele vastab mootori mehaaniline tunnusjoon 1 (joonis 4.8, b). Suletud kontaktide K2 puhul jääb rootoriahelasse takisti R2, millele vastab mehaaniline tunnusjoon 2. Suletud kontaktide K3 puhul on rootoriahel lühistatud millele vastab mootori loomulik mehaaniline tunnusjoon 3. Mootori reostaatkäivitamisel suletakse kontakte K1…K3 kas sõltuvalt ajast, voolust või
lubamatu. Joonisel 1.2.b toodud skeemi eeliseks on mõningane energiasääst, sest peale kontakti KM2 sulgumist võib kiirenduskontaktori KM1 välja lülitada. Asünkroonmootorite käivitusreostaadi ja takisti juhtimissõlmede jõuahelaid on kujutatud joonisel 1.3. Joonis 1.3 Mootor käivitatakse liinikontaktori KM rakendumise tulemusena, kiirendus- kontaktorid KM1, KM2 jne ei ole rakendunud. Faasirootoriga asünkroonmootori rootoriahelasse on lülitatud käivitusreostaat (joonis 1.3.a ja b), lühisrootoriga asünkroonmootori käivitusvoolu piiratakse käivitustakistiga R staatoriahelas (joonis 1.3.c). Edasine käivitusprotsess on analoogne alalisvoolumootori käivitusega, st vastavalt käivitusvoolu muutumisele hakkavad järjekorras rakenduma kiirenduskontaktorid KM1, KM2 jne, lülitades käivitusreostaadi sektsioonid R1-1, R1-2 jne rootoriahelast välja (joonis 1.3
Faasirootoriga as.mootori muudavad 220 või 380 V võrgupinge elektrikaare toitmiseks vajalikuks 60-70 V pingeks. Toiteallikate kohta, korral saab voolu vähendada ja pidurdavat momenti suurendada rootoriahelasse lisatakistite lülitamise teel. mille hulka kuuluvad ka tavalised jõutrafod, on üldine nõue, et muutuva koormusvoolu puhul nad annaks Kui pidurdava momendi tõttu muutub rootori kiirus nulliks siis tuleb mootor toitevõrgust välja lülitada, muidu võimalikult püsiva väärtusega pinget. Keevitustrafo pinge-voolu karakteristik peab olema järsult langev, s.o
ümber kolmnurka. Vool mootoris on aga võrdne vooluga toitevõrgus. Seega vool väheneb 3 korda, moment aga 3 korda. Sujuvkäiviteid. Nendega käivitamisel saab ette anda käivitus- ja pidurdusgraafiku pingetõusu kestuse ja kuju (rambi), anda ette voolukordsust ning käivituse alguse pinge protsentides. Sujuvkäiviti võimaldab ka täht- kolmnurkkäivitust, kus käiviti vool võib olla 42% võrra mootori voolust väiksem. Faasasünkroonmootoreid käivitatakse enamasti rootoriahelasse lülitatud käivitusreostaadiga. Saavutame käivitusvoolu vähenemise ja käivitusmomendi suurenemise. 22. Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur. Kasutegur määratakse kasuliku ehk väljundvõimsuse P2 ja tarbitava võimsuse P1 suhtena p2 n 100% p1 kaasaegsed elektrimasinad on kõrge kasuteguriga. Nii on 10 kW alalisvoolumasina kasutegur 83-87% 100kW 88-93% 23. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned.
vaid rnõni herts. Seepärast avaldub piruraefekt pearniselt käivituse alghetkel, vähendades rootorirnäļrise lartide efektįivset ristlõikepinda ja suurendades sellega rnähise takistusį. Seega į0 toitnub käivitusel rootoritakistuse automaatne suurenemine. Võrdluseks võįb öeļda, et faasirootoriga rnasinates lülitatakse käivitarnisel rootoriahelasse lisatakistus. PiruraefeĮcti nrõju ja ühtlasi ka mootori käivitusmoment on määratud rootori uurete ja lattide tistlõikepinna kujuga. Suurenra käivitusmornendi saamiseks on lįįhisrootoritel stigav- või kaksikuurded fioonis 1.3). Si.igav- ja kaksikuuretega lülrisrootoriga asünkoonmootori rrreltaanilise karakteristiļttr atwutanrine otr võrdlemisi tįįlikas. Mitmed autorid soovitavad seļleks aseskeenri. ktts rootorit iseiootnustatakse jaotatud paratneeritega. Joonisel 1
annaabi.ee 
