Hakkame arvutama käivitusreostaadi astmete takistusi käivitusdiagrammi abiga. Esiteks tuleb leida rootori nimitakistus R2n valemiga R2n=E2k/3*I2n , kus R2n-rootori nimitakistus, E2k-rootori emj,V I2n-rootori nimivool,A R2n=165/3*24,0=3,97 Arvutame käivitusdiagrammi takistusmõõtkava teguri valemiga mR=R2n/ei , kus mR-takistusmõõtkava tegur,/mm ei-lõigu pikkus punktist e kuni i'ni , mm mr=3,97/100=3,97*10-2 Arvutame rootoriahela takistuse koos käivitustakisti esimese astmega eh=17mm Rk1=eh*mR => 17*3,97*10-2=0,675 Arvutame rootoriahela takistuse koos käivitustakisti teise astmega eg=6mm Rk2=eg*mR => 6*3,97*10-2=0,238 Arvutame rootoriahela takistuse ilma käivitustakistuseta ef=2mm R2=ef*mR => 2*3,97*10-2=7,94*10-2 Arvutame käivitustakisti esimese astme takistuse Ra1=Rk1-Rk2 => 0,675-0,238=0,437 Arvutame käivitustakisti teise astme takistuse Ra2= Rk2- R2 => 0,238-7,94*10-2=0,158
s 0 0,0120 0,0239 0,1 0,2 0,331 0,5 0,7 0,85 1 1,1 1,3 1,5 2,40 3,69 4,12 3,82 3,26 2,89 2,57 2,39 2,09 1,85 T 0 331 652 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 62,8 62,0 61,3 56,5 50,2 42,0 31,4 18,8 9,42 0 -6,28 -18,8 -31,4 6.Ehitame tehistunnusjoone lisatakistusega R2l,1=0,0385 Esiteks tuleb leida rootoriahela nimitakistus ilma lisatakistuseta R2, mille saame valemiga R2=sn(E2k/3*I2n) ,kus R2-rootoriahela takistus, sn-nimilibistus E2k-rootoriahela emj. ,V I2n-rootoriahela nimi vool,A Kandes andmed valemisse saame, et R2=0,0239(320/3*76)=0,0581 7.Edasi leiame tehistunnusjoone tööpunkti vastavad libistused valemiga st=sl(R2+R2l/R2) , kus st-meie otsitava tehistunnusjoone tööpunkti vastav libistus sl-loomuliku tunnusjoone vastav libistus R2l-lisatakisti takistus, 7
ergutusmähiseid on kaks ja nende otste ümbervahetamine on tülikam. Dünaamilisel pidurdusel jäetakse tavaliselt rööpergutusmähis võrgutoitele. ASÜNKROONMOOTOR Libistus: Rootori nurkkiirus arvutatakse valemiga: : Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon Klossi valem: Kõige lihtsamaks asünkroonmootori mehaanilise tunnusjoone mudeliks on üldtuntud Klossi valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest. Rootoriahela takistuse suurenemisel väheneb käivitusvool, suureneb käivitusmoment kuni vääratusmomendini, suurenevad vääratus- ja nimilibistus. Mootorimoment on võrdeline pinge ruuduga: M=U2 Mootori vool on võrdeline võrgupingega: Ir=U1 Asünkroonmootori mehaanilised tehistunnusjooned pinge muutmisel Asünkroonmootori suure käivitusvoolu tõttu tekib võrgus suur pingekadu, mis vähendab käivitatava mootori momenti ja võib häirida juba töötavate mootorite tööd. Voolutõugete
nema ka M.ergutusvool ning M.poolt arendatav moment. 27. Asünkr.ajami ,,türistorpingeregul-mootor"suletud juht.süsteem-Kui pinge suureneb, türistoride juht.nurk väheneb ja vastupidi. Rootoriahelas on lisatak.mis võimaldab vähendada kiiruse regul.diapasoonil ja kergendab M.soojuslikku reziimi tema töötamisel madalal kiirusel, kui rootoriahelas eralduvad suured võimsuskaod. 28. Asünkr.M rootoriahela takistuse impulssregul. Suletud juht.süsteem.- Jäikade karakt.saamisex kasut.neg.tag.sidet kiiruse järgi, siis ta hakkab gene- reerima impulsse. Impulsid suunataxe türistoridele,mis omakorda hakkab perioodiliselt sunteerima lisataki. Jäigad karakt.saadaxe: kui M.töötab väljakuj.rez.mingi kindla impulsside täiteteguri korral, millele vasta kindel rootoriahela ekv.tak. Kui nüüd suureneb mingil pöhj.koormus moment mille tulemusena M.kiirus hakkab vähenema
Skalaarjuhtimisel juhitakse mootori momenti, kiirust või võlli pöördenurka avatud või suletud juhtimisahelaga. Mootor peaks töötama peamiselt püsiolukorras ja reguleerimine toimub aeglaselt. Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega. Mootorite juhtimisel kasutatakse kas vahelduvpingeregulaatoreid või vahelduvvoolulüliteid. Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega on kasutatav ajamites, kus ei nõuta kiiruse
Jadaergutusmootori kiirust võib reguleerida ankru- või ergutusmähise suntimisega. Ankru suntimisel kiirus väheneb ergutusvoolu suurenemise tõttu. Ergutusmähise suntimisel kiirus suureneb. Lubatud võimsus on püsiv. Lubatud moment väheneb. 29. Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine. Rootori takistuse muutmine. Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), pooluspaaride arvu ja toitepinge sageduse muutmisega. Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel
ja seetõttu on kiirenduskontaktorite peakontaktid rootoriahelas avatud ning rootori- ahela takistus on maksimaalne. Mootori kiirenedes väheneb käivitusvool ja kui see on vähenenud ümberlülitusvoolu väärtuseni, tagastuvad releed KA1 ja KA2, sulgedes oma avanevad kontaktid kiirenduskontaktorite mähiste ahelates. Kiirenduskontaktor KM1 rakendub ja suleb oma peakontaktid rootoriahelas, lülitades sellega välja käivitusreostaadi esimese sektsiooni R1-1. Rootoriahela takistuse hüppelise vähenemise tõttu suureneb käivitus- vool uuesti maksimaalväärtuseni ning kiirendusrelee KA2 rakendub uuesti, avades oma avaneva kontakti kiirenduskontaktori KM2 mähise ahelas. Käivituse jätkudes väheneb käivitusvool jälle ümberlülitusvoolu väärtuseni ja relee KA2 tagastub, sulgedes oma avaneva kontakti kontaktori KM2 mähise ahelas, milline rakendub ja lülitab oma sulguvate peakontaktidega käivitusreostaadi rootoriahelas lõplikult välja.
Magnetväli tekib tarbitava voolu It toimel paigalseisvas ergutusmähises EM. Rootori mähistega on jadamisi ühendatud eeltakisti Re ja kompenseeriv mähis KM. Seda ahelat toidetakse pingega U. Et südamikud puuduvad, on rootorit läbiv magnetvoog võrdeline vooluga It. 25 kus E = k1 on elektromotoorjõud, mis indutseerub nurkkiirusega pöörleva rootori toimel mähises EM. Valemites arvestame rootoriahela kogu takistusega R ja proportsionaalsusteguriga k1. Elektromotoorjõudu E saab lugeda kaduvväikseks, kuna nurkkiirus on väike ja samaaegselt ahela takistus R võib olla küllalt suur. Sellisel juhul taandub valem (2.255) lihtsamale kujule: R I U r = . (2.256) Elektrimootori pöördemoment Lihtsa konstruktsiooni ja suhtelise odavuse tõttu kasutati vahelduvvooluahelates kõige sagedamini energiamõõtmiseks induktsioonarvesteid. Nende tööpõhimõtet on kirjeldatud eelpool (vt lk 95)
D ,.s !^ Lrt L12 /s -5 Įr lr. R1/ s R72/ s R.i s Joonis 1 .4. Lüļrisrootoriga asünkroorurrootori täpsustatud aseskcent Jaotatud rootoriahela paran-reeūite määranriseks on TTĮ] elektriajamite ja jõuelektr'oonika institutrdis väĮja töötatud hägusIoogilisel aproksimeerimisel põhirrev nretoodika Ill. niida saab teadaoleva lnehaanilise karakteristiku puhul rakendada kõigi lüliisrootoriga asünkroon- masitrate aseskeemi parameetrite määramiseks. Näiteks, AS Voltas toodetava 7,5 kW võimsusega 4-pooluselise mootori I32M4 täpsustatud aseskeenli kohta orr leitud järgnrised paranleetrid: Är:0,23; 1,.r:0
annaabi.ee 
