Madalal temperatuuril jäävad tardumusunne ebasoodsate toidutingimuste üleelamiseks. On elupaigatruu - pesitseb aastaid samas kohas. Ränne Rändlind. Talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna- Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Pesitsuspaigale saabub, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses. Rändab suurte parvedena. Parved kogunevad ööbima roostikesse. Sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Igal aastal ehitab uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata
On elupaigatruu, see tähendab, et ta pesitseb aastaid samas kohas. Ränne Ta on rändlind, kes talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Ta saabub pesitsuspaigale, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Ta lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses ja ta rändab suure parvena. Parved kogunevad ööbima roostikesse ning sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Nad söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine
Täpsem info Levik ja rändamine. Suitsupääsuke on pääsulastest kõige laiema leviareaaliga. Ta on levinud haudelind peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud Lõuna-Aasia ja Arktika. Euroopa ja Aasia linnud talvituvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas ning Austraalias. Põhja-Ameerika linnud talvituvad Lõuna-Ameerikas. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Eluviis. Jagab oma eluruumi inimestega, aga suhtub inimestesse paraja distantsiga. Tegemist on väga pesapaigatruu linnuga, tulles ikka oma vana pesapaiga juurde tagasi. Suitsupääsuke on väga kiire ja osav lendaja, kuna lõviosa toidust püüab ta õhust lennu pealt. Suudab lennata lausa kuni 120 km tunnis, olles sellega kiireim laululindude seas. Laulab pääsuke aprillist
hulka Esimesed Eestis pesitsevad suitsupääsukesed saabuvad aprilli keskpaigas. Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti keskel ja kestab septembri keskpaigani. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud LõunaAasia ja Arktika. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Suitsupääsukese tunneb ära sügavalt harkis saba järgi. Isastel on natukene pikemad sabasuled ja need on heaks indikaatoriks emaslindudele. Nimelt mida pikemad sabasuled on, seda ,,kvaliteetsem" on isaslind, sest pikk saba on üks immuunsüsteemi tugevuse näitaja. Sulestik on ülapool läikivsinkjasmust ja alapool peamiselt kreemikasvalge.
lindudega või söömas inimeste poolt pandud sööki. Tegutseb rohkem päevasel ajal kui ilmad on selged, kuid paremini näha niisketel aegadel, sest siis nad lendavad madalamal. Paiga- ja hulgulind. Osa lahkub Eestist septembri algusest oktoobri teise pooleni. Ülejäänud elavad siin aastaringselt. Putuktoiduline lind. Talvel sööb ka puuseemneid ja marju. Elupaigad on peamiselt laialehistes lehtmetsades, kuid asustab ka segametsi, puisniitusid ja kalmistuid, Talvel kogunevad sageli roostikesse. (Linnumääraja, 2015) Pilt 11. Sinitihane (Parus caeruleus), Pilt 11. Sinitihane (Parus caruleus), (Autor: Aarne Vesi), 2009 (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major) Vaatluse lõppedes võib märkida, et rasvatihane on pisike, kuid tihastest suurim. Pea on musta värvi koos suure valge põselaiguga. Ülemisel kehapoolel on selg rohekat värvi, tiivad aga sinakashallid
asjatundlik juhendamine ja/või küllaldane info; pikematel marsruutidel peaks olema ka puhkekohad. Lisaks esteetilisele elamusele peaks turist saama silmaringi avardavat infot looduse mitmekesisuse nägemiseks ja mõistmiseks, kuid ka soodes toimuva majandustegevuse ja selle tagajärgede kohta. Matkaraja atraktiivsust tõstavad vaatetornid ja matkamajakesed. Vältimatud on vaatlustornid linnuhuviliste viimisel luhtadele ja roostikesse. Majanduslikust seisukohast on sooturism üks looduse (metsade ja soode) kasutamise viisidest. Majandustegevuse puhul arvestatakse alati tehtud kulutusi ja saadavat tulu. Laudradade ehitamine on vajalik massiturismi ja loodushariduse edendamiseks. Samal ajal on laudradade ehitamine kulukas, sellele lisandub peatus-, puhke ja ööbimiskohtade väljaehitamine ja teenindamine ning giiditeenus. Näiteks Nigula looduskaitsealal aitab ligi 7 km pikkune laudtee matkajad rabasaarele ja
annaabi.ee 
