ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja. Eestlaste esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5 dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Roosenberg. Eestist, lätist, leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi ja sattus seetõttu isegi konflikti oma ülemustega, kuid ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Kuid saksa okupatsioonivõim vajas enda kõrvale ka kohalikest kollaborantidest koosnevat abistavat institutsiooni
Sõja võitjad allkirjastasid rahulepingud 10 veebruar 1947. Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soomega. Saksa tulevik jäi esialgu lahtiseks. Jaapaniga sõlmiti rahuleping alles september 1951 San Fransiscos (NSVL ei kirjutanud alla). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess 1945 sügisel alustas rahvusvaheline tribunal kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24 inimest). Göring, Ripentrop, Goebbels, Roosenberg (12 said surmanuhtluse, 3 eluaegse vangistuse, 2 õigeks ja ülejäänud lihtsalt vangi). Erakondlik et riigijuhtidele määrati kriminaalkaristused inimsusevastaste kuritegude eest. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale. II MS tagajärjed: · Sõjas hukkus vähemalt 60 miljonit inimest. · Esmakordselt hukkus väga palju tsiviilelanikke (genotsiid ja holokaust). · Õiglast maailmakorraldust ei tekkinud.
erakondades. Oli vaja hävitada kommunistid. 28. veebruar 1933- süüdatakse riigipäeva hoone. Kommunistid vangistakse. Selle järel hakati piirama kodanikuvabadusi. 30.juuni 1934- pikkade nugade öö. Selle operatsiooniga hävitab Hitler SA ehk pruunsõdalased. Likvideeritakse nende juht Ernst Röhm. 1934- suri president Hidenburg. Hitler ühendab valitsuse juhi koha ja riigipea koha. Hitleri kaaslased:Alfred Roosenberg Himmelu-SS Gestapo- salajane riigi politsei Goebbels- propaganda pea Hess- partei töötaja, kirjutas ,,Mein..." üles. SS- mustsärklased SA- rünnakrühmlased. 1945- Saksamaa oli sõda kaotamas. Viimased päevad punkris.
NSVL 1940-41 Saksamaa 1941-1944 Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSVL koostis- Eesti ala nimetati Estlandi osa;kõrgeimaks võimuorganiks sai kindralkomissariaadiks, mille eesotsas oli ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes kindralkomissar K.S.Litzmann. Komissariaat Vares.Valitsust nimetati Rahvakomissaride allus idaalade ministeeriumile, mida juhtis nõukoguks, mille eesotsas oli Johannes Roosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi Lauristin. eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus,mida juhtis Hjalmar Mäe.Tegemist oli marionettvalitsusega. Keelas tegutseda Kaitseliidul Lubas tegutseda Omakaitsel Hakati teostama maareformi, mille käigus loodi Tühistati maareform.Kolhoosid ja sovhoosid ka esimesed kolhoosid ja sovhoosid
1938 Kristalli öö - massilised juudipogrommid Saksamaal, mille käigus peksti puruks juutide korterid, poed ja ka juudid ise. 1938 toimus Anzluss - Saksamaa liitis endaga Austria. Gestaapo - salapolitsei, kellel oli info kõigi ja kõige kohta. SS - NSDAP julgeoleku organ. Riik sekkus tugevalt majandusse. Põhiliselt esitades tööstusettevõtetele sõjalisi tellimusi. Tekkis totalitaarne riik. Gestapo juht - H. Himmler. Herman Göring oli fasistliku majanduse ja lennuväe juht. Roosenberg oli ideoloogia juht. Rudolf Hess oli partei töö juht. 21 2.15 ITAALIA (1918-1930NDAD) Peale I maailmasõda oli Itaalia võitjatest võidetud. Antante lubas Itaaliale sõja võidu korral lisa maad, kuid peale sõda sai ainult väikese osa põhjapool. Sõda oli Itaalia põhjaosast ülekäinud. See oli Itaalia arenenuim osa. Majandus seal oli nüüd alla käinud. Palju töötuid.
annaabi.ee 
