võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega roomjuurelised harilik hiirehernes.Vicia cracca- roomjuurelised põldohakas- cirsium arvense- roomjuurelised põld-piimohakas- sonchus arvensis- roomjuurelised
Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
o c) mugulumbrohud ja sibulumbrohud; o d) puhmikulised kõrrelised umbrohud 8 · Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg, valge iminõges, põldmünt, harilik naat, soo-nõianõges, kõrvenõges, harilik orashein, põldosi, paiseleht, harilik puju: o a) võsundilised; o b) risoomsed; o c) roomjuurelised. 9. Mõisteid taimekaitsest (pestitsiidid, insektitsiidid, herbitsiidid, kontaktsed preparaadid, süsteemsed preparaadid, üldhävitava toimega preparaadid, glüfosaadid, valiva toimega preparaadid, mullaherbitsiidid, paagisegud, kasutusnorm, ooteaeg, tööoode) Ooteaeg vaheaeg ööpäevades tkv viimase pritsimise ja saagi koristamise vahel; ladudes viimase pritsimise ja lao kasutuselevõtu vahel
Umbrohtude agrobioloogilised rühmad Parasiitumbrohud 1. Täisparasiidid 2. Poolparasiidid Mitteparasiitumbrohud I Lühiealised umbrohud 1. Üheaastased umbrohud Suviumbrohud Talvituvad ja taliumbrohud 2. Kaheaastased umbrohud II Mitmeaastased (pikaealised) umbrohud 1. Paiksed umbrohud Sammasjuurelised umbrohud Narmasjuurelised umbrohud Puhmikulised umbrohud Mugul- ja sibulumbrohu 2. Rändlikud umbrohud Võsundilised umbrohud Risoomidega umbrohud Roomjuurelised umbrohud Vaata seda enda kuradi lehte 38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid Kaudne tõrje: profülaktika survetõrje' Profülaktiline umbrohutõrje · Puhas ja kvaliteetne külvis Saavutatakse seemne puhastamise ja sorteerimisega. Kvaliteetse külvise saamiseks on vajalik, et seemnepõllud hoitakse puhtad. · Idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine · Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine
II mitteparasiitumbrohud 1. Lühiealised- viljuvad ühe korra, siis surevad. Paljunevad seemnetega peamiselt. 1.1 suviumbrohud- 1.2 talvituvad ja taliumbrohud 2. mitmeaastased 2.1 vähelevivad 2.1.1 sammasjuurelised 2.1.2 narmasjuurelised 2.1.3 puhmikulised/kõrrelised 2.1.4 mugul-sibul umbrohud 2.2 hästi levivad 2.2.1 võsundilised 2.2.2 risoomidega 2.2.3 roomjuurelised 64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid. Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud. Levik: Autohooria- iselevik Anemohooria- tuule abil Hürdohooria- vee abil Zoohooria- loomade abil Ornitohooria- lindude abil