Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla. arenenud majandusega maad Linnad Roomalik ilme Kreekalik välisilme segatud idapäraste joontega Põllumajandus Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väike talupojad, kes suurmaavaldused- latifendiumid. harisid isiklikku või suurmaaomaniku maad. 2
ühikonna liige, proletariaadid=vaesed kodanikud, patroon= lääneprovintsidesse, kreeka keel Lääs: Põhja-Aafrika, Hispaania, eestkostja, jõukam roomlane, kellel oli kaitsealune e klient, kaks Britannia, Gallia, enne roomlaste vallutust tsivilisatsiooni ja riigi klassi:patriitsid=suursuguste suguvõsade liikmed, teke algstaadiumis, põllumajanduslik, roomalik Rooma õigus: kõik kodanikuõigustega, enamasti rikkad maavaldajad, kodanikud seaduse kaitse all, võisid edasi kaevata, anti välja plebei=lihtrahvas, plebeidest vaesemad, enamus olid talupojad. riiklikest huvidest lähtudes, sai alguse 12-tahvli seadustest, välditi Ratsanikud: rikkad, mõjukad roomlased, suurmaavaldajad, liialt karme karistusi , seadusloome oli järjepidev, põhimõtteid ja
Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud majandus, jõukad alad, muistne kultuur Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, kreekalik ilme Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud
Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud maja Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad
Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud maja Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused – latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad
mooduli- poolsammas (või pilaster)- kaar- poolsammas, mis ühendas endas kahte erinevat konstruktsiooni põhimõtet nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Roomlased ongi esimesed kes said hakkama püsivate võlvide ja kaaristutega. Ehitati palju kaaristuid e. arkaade vee juhtimiseks linna, selline ehitusviis hoidis kokku nii aega kui ka raha. Roomlased hakkasid ka ehitama täiesti ebaotstarbelisi ehitisi- triumfikaari, mis lähtus jällegi baas, tüvis, kapiteel reeglil. Triumfikaar on puht roomalik. Antiikaja tähtsamaid rahva kogunemiskohti oli teater. Nii Kreekas kui ka Roomas teenisid teatrid ühte ja sama eesmärki- lõbustada inimesi. Kuid arhitektuuriline asetus ja ehitusviis oli erinev. Kreekas (Epidaurose teater) nii- öelda istutati teater maapinnas olevasse nõgususse. Astmelised pingid asetsevad poolringikujuliselt ja tõusevad mööda tõusvat mäekülge. Poolringi keskel asetseb plaatidega kaetud liivatatud ring kus meesnäitlejad
Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania Põhja-Aafrika Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel ladina kreeka Arengutase Jäid arengutasemelt alla idaprovintsile (va. Muistse kultuuri jõukate linnad ja arenenud Kartaago) majandusega ( juba enne rooma vallutusi) Linnad Roomalik ilme Idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme Põllumajandus Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väike talupojad, kes harisid suurmaavaldused- latifendiumid. isiklikku või suurmaaomaniku maad. Miks ja millalalgas provintside eraldumine
mõrvamist kuna brutus reetis ta) 6) Jaga ja valitse kodanikele tuleb pakkuda midagi, mis neile meeldib, et nad ei tõstaks mässu 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 753 eKr, rooma linna asutamisest 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 1) Idaprovintsid olid jõukad, lääneprovintsid alles riigija tsivilisatsiooni alguses 2) lääne algusest peale roomalik, idal mõjutusi mujalt 3)läänes arenenud põlluharimine, idas eksporditi käsitööd, luksuskaupu 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Keiser Justaniuse poolt seadused, määrasid riigikorra ja kohtupidamise, need olid seadusega kindlaks määratud, kõigi suhtes kehtis seaduse ülimlikkus, kõik olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohtind ns süüdi mõista, võis edasi kaevata keisrile 8
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia
autoriteetsemad, vanemad ja jõukamad usklikud. Karismat hinnati kõrgelt montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte tähtajaliseks perioodiks, piiskop on koguduse teenija, aga mitte roomalik äss. Teisel sajandil tekib ka rangem eristus õigest õpetusest ehk ortodoksiast ja valeõpetustest ehk hereesiatest. Üheks suureks valeõpetuste suunaks oli gnostitsism. Gnostitsism on varakristlik müstiline usulis-filosoofiline vool, mis püüdis ühendada ristiusu ideid kreeka-rooma idealistliku filosoofia ja vanaindia usunditega. Eristatakse mateeriat ja hinge, kusjuures mateeriasse suhtutatakse väga pessimistlikult ning hing on tõelisest vaimumaailmast tõrjutud
saada preestriteks. Seega vahetegemine vaeste ja rikaste vahel oli selge. Usuti, et jumalatel oli võime inimeste ellu sekkuda, mistõttu oli oluline õigesti ohverdada – jällegi seotud jõukusega. Rooma religioonil on kristlikule kirikule suur mõju. Alustades esimeste sajandite religioossest laadist ning kirikukalendrist, millest paljud kuupäevad võetakse üle Rooma riigireligioonist, lõpetades kirikuhoonetega. Alates 4. sajandist saab kristlus Roomas sallituks ning võetakse üle roomalik arhitektuur. Allikad, millele me varakristliku kiriku puhul saab toetuda. Peamine on Piibel. Ainult UT raamatud ja Piibli kaanoni kujunemine. Kõige kaugem üleskirjutus on säilinud 3. sajandi algusest, üksikuid fragmente on võimalik ka varasemast ajast leida. Eusebius pani 4. sajandil kristluse ajaloo kirja. Pauluse kirjad on dateeritud aastasse 50-60 pKr. Kõige vanemaks evangeeliumiks on Markuse evangeelium, mis on dateeritud u 65-75 pKr. Sellele järgnevad Matteuse ja Luuka, u
annaabi.ee 
