taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud vahendaja; presbüter - varakristluses ja vabakirikutes koguduse eestseisja Hierarhia (kr hieros – püha) pühaduse astmestik initsiatsioon (ld initiātio sissepühitsemine) Piiskop - kr episkopos- ülevaataja, kõrgem vaimulik ülevaataja Patriarh – kr patriarchés – esiisa) Autokefaalne (kr autos ise + kefalé – pea) Metropoliit (kr métropolités – pealinna piiskop) Paavst – ld papa isa; roomakat. kiriku pea der Pabst, the Pope Kardinal (ld cardinalis – peamine) Kr monahhos üksiklane munk Kr erēmos – üksildane eremiit Amhaara nonna puhas
- Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu: I 1640-1870 II 1870-1917 (Imperialismi ajastu) - Uusim aeg Sotsialismi ja kommunismi ajastu alates vene oktoobri revolutsioonist (1917) Mis eraldab uusaja keskajast ? Varauusaja arengujooned (16.-17.saj) Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil: - Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): ,,Individualism" - Reformatsioon lõhestab roomakat. kiriku - Tsentraliseeritud rahvusriikide arenemine (kaob feodaalne killustatus, kuningavõim tugevneb) - Lääne-Euroopas kaob talupoegade sunnismaisus, Ida-Euroopas (Venemaal) areneb alles uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk:
· Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid · Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: ,,euroopalik", demokraatide toetajad.
Tulemuseks on religioonivaidluste lõpetamine (status quo). Kinnitatakse Augsburgi usurahu koos parandustega (kalvinism). Uusaja alguse periodiseerimine 1517 1648 Reformatsiooni & vastureformatsiooni & ususõdade ajastu. Religioonil on veel suur osa inimeste elus: reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss, "Piibel" on protestantidele usuelu ülim autoriteet. Usuline sallimatus. Roomakat Euroopa lõhenes: Roomakat kirik säilitas/taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas (Hispaanias, Itaalias), Lääne-Euroopas (Prantsusmaal, tänapäeva Belgias) ja Kesk-Euroopa tuumikaladel (Lõuna- Saksamaal, Austrias, Tsehhis) ja äärealadel (Poolas ning Iirimaal). Reformatsioon võitis/jäi domineerima Põhja-Euroopas (Põhjamaades, Inglis- ja Sotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja-Saksamaa, Hollandi ja Sveitsi aladel.
(Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu 1648. Sellega suudeti religioonivaidlused lõpetada. Augsburgi usurahu järjekordne kinnitamine koos parandustega. Uusaja alguse periodiseerimine: I 1517-1648: Reformatsiooni ja vastureformatsiooni ja ususõdade ajastu. Religioonil oli veel suur osa inimeste elus. Reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss. Usuline sallimatus. Roomakatolik Euroopa lõhenes: 1) Roomakat. kirik säilitas/ taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas (Hispaanias, Itaalias), Lääne-Euroopas (Prantsusmaal, tänapäeva Belgias) ja Kesk-Euroopa tuumikaladel (Lõuna-Saksamaal, Austrias, Tsehhis) ja äärealadel (Poolas ning Iirimaal). 2) Reformatsioon võitis/jäi domineerima Põhja-Euroopas (Põhjamaades, Inglismaal, Sotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja-
annaabi.ee 
