SAAREMAA SAAREMAA Saaremaa on Eesti suurim saar, mis asub Balti meres Hiiumaast lõuna pool. Saaremaa ainsas linnas, Kuressaares, asub hästi säilinud keskaegne loss. Kiviaiad, rookatused, töötavad tuuleveskid ja koduõlu on märgid, mille järgi saad kindlasti aru, et oled saabunud Saaremaale. MAJUTUS Saaremaal on palju lahedaid majutus kohti! Kuressaare on Eesti SPA pealinn ja on tõenäoliselt maailmas esikohal SPA'de arvult ühe elaniku kohta. Saaremaal on seitse SPA'd ja sadu turismitalusid ning palju muud. MAJUTUSKOHAD ARVUDES
c) sisehõõre- see on mudelite vastastikmõjust takistus eri kihtide liikumisel. Toimub gaasides ja vedelikes. Takistusjõud sõltub kiirusest ja keha kujust. 4. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub, kui elastne kile. 5. Pindpinevusjõuks nim jõudu mida kokku tõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Valem: Fp= Sigma * l sigma- pindpinevustegur(N/m) l-kontuuri pikkus(m) Nt looduses: 1. Rookatused 2."sõelaga" vee kandmine 3. Vikerkaar 4. Riided ei saa kohe märjaks 6. Vedeliku pinna piirijoone mõjuva jõu ja selle joone pikkuse suhet nim pindinevusteguriks. Sigma=Fp/l Sõltub: 1. Temperatuurist 2. Vedeliku omadustest 7. a) märgamine-vedelik voolab mööda pinda laiali Pindpinevusjõud on väiksem kui vedeliku ja pinna vaheline jõud Kasutamine: 1.Pesemine 2.Kuivatamine b) mittemärgamine-mingil pinnal olev vedelik püüab võtta kera kuju.
(selleks, et ülemise kimmi kinnitusnael ei puutuks alumist kimmi). Naelad peavad olema kas happekindlast roostevaba terasest või tsingitud. Kimmide kinnitamise naelu ei tohi nii kõvasti sisse lüüa, et see kimmid üksteise vastu suruks. Kimmikihtide vahele peab jääma õhuvahe. Kimmide paigaldamisel tuleb kasutada rihtlauda, selleks, et kimmide read tuleksid sirged ja ridade vahed oleksid ühesugused. Rookatus Rookatused on eestlastele peavarju ja ulualust pakkunud sajandeid. On olnud aegu, kus
Hea katusekattematerjal peab olema nii tulekindel, et ära hoida süttimist teiste tulekahjude sädemeist, samuti kerge, kuid tugev ja kindlalt seotud, et vältida katuse sissevarisemist tulekahju korral hoone sees. Kuna iga üksik element on tihedalt seotud üleval, all ja mõlemal küljel asuvate elementidega ning omab omakorda horisontaalset kinnitust, mitte vertikaalset nagu enamik teisi katuseid, on vastupidavus tuulele esmaklassiline. 3. ROOKATUS Rookatused on eestlastele peavarju ja ulualust pakkunud sajandeid. On olnud aegu, kus lammutati ka korras rookatused ja asendati eterniidi või muu parasjagu moes oleva materjaliga. Õnneks on need ajad läbi saamas. Järjest rohkem pöördutakse tagasi looduslike materjalide juurde ja taastatakse vana ja ehtsat. Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik.
Projekteerimine ja ehitamine Ökomaja asukoht Läänemaa, Ridala vald Harjumaa, Harku vald Harjumaa, Viimsi vald Muhu saar Hoone 2001-2002 Mai-detsember 2003 2000-2001 1997-1999 ehitamisperiood Hoone arvestuslik Ca 5 miljonit 0,5 miljonit maksumus Kulukaimad Rookatused, Klaaspinnad Pliit, ahi detailid/tööd päikesekollektor ehitusel Arvestamine Keldri uks Maksimaalselt Maksimaalselt Suuremad pinnad, ilmakaartega/tuulte projekteeritud põhja päikeseküllased päikeseküllased ruumid aknad suunatud poole, aknad mere ruumid, hoone lõunasse. Põhjafassaad
) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused · Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. · Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.· Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks. Muld-on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb
Käesolev referaat teeb kiire tagasivaate Eesti ajaloos kasutusel olnud ja olevates looduslikest katusekatte materjalidest ning katuse konstruktsioonidest. Seletatakse lahti roo- ja õlgkatuse, pilpa- ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19'nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused. Puit oli tollal odav ja kerge materjal, mille suurimaks miinuseks oli suhteline jõuetus vastu panna päikesekiirgusele. See oli ka ainus põhjus, mis vähendas puitkatuste eluiga. Katuste liikide juurde on lisatud illustreerivad pildid, mis peaksid tegema katuse
elamus (paremal). Visuaalselt tuvastatavaid olulisi niiskuskahjustusi ei leitud ning pooltes niisketes ruumides tehtud niiskusmõõtmistega ei leitud samuti kõrge pinnaniiskusega piirkondi. 2.5 Katused 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus Uuritud elamud olid eranditult kaldkatustega, kaldega 45±10º. Algselt laastukatusega elamud oli enamasti kaetud eterniidiga (esialgne laastukatus jäeti alles, Joonis 2.25 vasakul). Vanemad rookatused olid vahetatud uute vastu (Joonis 2.25 paremal), kuid ühes elamus oli ka rookatus kaetud eterniidiga. Sarikateks oli enamasti ümarmaterjal läbimõõduga ~150 mm, roovideks olid tahutud latid või lauad paksusega 30-40 mm sammuga ~30 cm. Sarikad toetuvad müürlatile või ülemisele palgile. Penn oli samuti ümarmaterjalist ja sarikatega ühendatud enamasti puitnaaglitega. Kitsamatel hoonetel (laius ~6m) toetas sarikaid keskelt ainult penn, laiematel hoonetel (laius üle
annaabi.ee 
