· · · Kujuneb korratu, segane popurrii vanadest, veel lõpuni laulmata lauludest. · · Imelik, et muul ajal polnud ta mõte kunagi nii nõtke ja leidlik nagu nüüd, millal ta iga päev leiutas tuhandeid mitmesuguseid põhjusi, et tõsiselt hirmu tunda oma vabaduse ja au pärast. · · Ivan Dmitritsile tundus, et kogu maailma vägivald on kujunud ta selja taha ning kihutab teda taga. · · Kui füüsiline ja moraalne roojus ühest kohast minema ajada, siis läheb see teise kohta; peab ootama, kuni ta iseenesest tuuldub. · · Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ning sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. · · Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja." Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus.
Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks, abiellus Laiose lese Iokastega, oma emaga, kellega tal sündisid lapsed, ja valitses mitu aastat rahulikult Teebas. Tragöödia algab rituaalse rongkäiguga. Teeba noormehed ja raugad paluvad Oidipust päästa linn seal levivast katkust. Selgub, et tark kuningas on juba ise saatnud oma naisevenna Kreoni Delfisse oraakli juurde ja tagasijõudnud Kreon toob oraakli vastuse: katku põhjuseks on "roojus", Laiose mõrvari viibimine Teebas. Oidipus asub energiliselt tundmatu mõrvari otsinguile. Selgub, et tapmise ainsaks pealtnägejaks oli ori, kes nüüd hoiab mägedes kuninga karja. Oidipus käsib ta kohale tuua. Vahepeal pöördub Oidipus ennustaja Teiresiase poole palvega avaldada mõrvari nimi. Teiresias tahab esiti kuningat säästa, ent Oidipus etteheidetest ärritatuna heidab talle näkku süüdistuse: "Tapja oled sina!" Oidipusele tundub süüdistus niivõrd uskumatu,
tema vastu. Lõpuks saadeti ta vaimuhaiglasse. Kujuneb korratu, segane popurrii vanadest, veel lõpuni laulmata lauludest. Imelik, et muul ajal polnud ta mõte kunagi nii nõtke ja leidlik nagu nüüd, millal ta iga päev leiutas tuhandeid mitmesuguseid põhjusi, et tõsiselt hirmu tunda oma vabaduse ja au pärast. Ivan Dmitritsile tundus, et kogu maailma vägivald on kujunud ta selja taha ning kihutab teda taga. Kui füüsiline ja moraalne roojus ühest kohast minema ajada, siis läheb see teise kohta; peab ootama, kuni ta iseenesest tuuldub. Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ning sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja." Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus.
vabastas Oidipus Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks, abiellus Laiose lese Iokastega, oma emaga, kellega tal sündisid lapsed, ja valitses mitu aastat rahulikult Teebas. Tragöödia algab rituaalse rongkäiguga. Teeba noormehed ja raugad paluvad Oidipust päästa linn seal levivast katkust. Selgub, et tark kuningas on juba ise saatnud oma naisevenna Kreoni Delfisse oraakli juurde ja tagasijõudnud Kreon toob oraakli vastuse: katku põhjuseks on "roojus", Laiose mõrvari viibimine Teebas. Oidipus asub energiliselt tundmatu mõrvari otsinguile. Selgub, et tapmise ainsaks pealtnägejaks oli ori, kes nüüd hoiab mägedes kuninga karja. Oidipus käsib ta kohale tuua. Vahepeal pöördub Oidipus ennustaja Teiresiase poole palvega avaldada mõrvari nimi. Teiresias tahab esiti kuningat säästa, ent Oidipus etteheidetest ärritatuna heidab talle näkku süüdistuse: "Tapja oled sina!" Oidipusele tundub
abjektiivsega – vedel, vormitu väga levinud. Neitsi Maarja kuju – naine kes on toonud lapse ilmale, aga samal ajal on neitsi, on vabastatud naiselikest – abjektiivsetest joontest. On ilma abjektiivsuseta puhas, pühadus ise, ilma roojasuseta. Naisest öledakse lahti – luuakse pühadus, räpane objekt tõstetakse ilmalikust maailmast välja. Luuakse salapärasus, müstifikatsioon. Umberto Eco „Roosi nimi“. Ihuilu piidub nahaga. Ilu koosneb limast ja verest. Seal ei ole muud kui roojus. Tema käsitlus naisest – võtab ära müstilisuse. Naise loomus on seotud abjektsiooniga. Naine kui ilus ihaldusväärne objekt – tegelikult naise loomus abjektsioon. Kui näeksid sisse ainult. Nagu õudusfilmides noored ja ilusad inimesed surevad võikalt. Nii ka umbertino võtab ära selle pealiskihi. Lacan – pr psühhoanalüütik. Inimpsüühika erinevad arengufaasid. 3 faasi: 1) reaalne faas – miski, mis kirjeldab seisundit mis meil on ema kehas enne sündi ,
Lõpuks saadeti ta vaimuhaiglasse. Kujuneb korratu, segane popurrii vanadest, veel lõpuni laulmata lauludest. Imelik, et muul ajal polnud ta mõte kunagi nii nõtke ja leidlik nagu nüüd, millal ta iga päev leiutas tuhandeid mitmesuguseid põhjusi, et tõsiselt hirmu tunda oma vabaduse ja au pärast. Ivan Dmitritšile tundus, et kogu maailma vägivald on kujunud ta selja taha ning kihutab teda taga. Kui füüsiline ja moraalne roojus ühest kohast minema ajada, siis läheb see teise kohta; peab ootama, kuni ta iseenesest tuuldub. Eelarvamused ja kõik need elu nurjatused ning sigadused on vajalikud, sest ajapikku moonduvad nad millekski mõistlikuks, nagu sõnnik muutub mustmullaks. Voltaire: „Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja.” Mina aga usun kindlasti, et kui surematust pole siis varem või hiljem leiutab selle suur inimmõistus.