Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast!
seda süvendada kofeiin, diureetikumid, rahustid/uinutid (kaasa arvatud alkohol), narkootilised ained, antikolinergilised preparaadid, alfa- ja beeta-adrenergilised agonistid, alfa-antagonistid ja kaltsiumi blokaatorid. piiratud liikumisvõime, mis on seotud paljude haigustega (artriit, puusaliigese deformatsioon, südamepuudulikkus, halb nägemine, halvatus), on vanemaealiste inkontinentsi võimalik põhjus. kõhukinnisus ja roojamasside kuhjumine soolestikus. Väljakujunenud inkontinentsust on kuus tüüpi: stressi-, sund-, sega-, ülevoolu-, funktsionaalne ja mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus. Sageli võib ühel patsiendil olla korraga mitut tüüpi uriinipidamatust. Pingutus- ehk stressiinkontinentsus - tüübi kõige sagedasem põhjus on väikese vaagna lihaste toonuse langus ning seda esineb sagedamini naistel. Mõnel juhul võib see olla
Valed toitumisharjumused (kiudainete vaene toit, liiga rasvarikas või valgurikas toit). Puudub piisav pärasoole ärrituse teke, mis on vajalik defekatsiooniks. Perekondlik eelsoodumuslik põhjus Neurogeensed põhjused- Põhjuseks närvisüsteemi iseärasused, soolelihaste talitlushäire. 11. Kirjelda funktsionaalse kõhukinnisuse patogeneesimehhanismi. Kõhukinnisuse korral on soolestiku lihaste funktsioon loid ja see aeglustab roojamasside liikumist läbi soolestiku. Kui soole liikuvus on pidurdatud, siis võib ka roojamise tung olla pärsitud. Rooja aeglasel liikumisel jämesooles imendub sellest veelgi vedelikku läbi jämesoole seina ja roojamass muutub tahkemaks, mõnikord soolespasmide tõttu ka pabulakujuliseks. 12. Mida nimetatakse rooja retensiooniks? Defekatsiooni sageduse langus (roojamine kaks või vähem kordi nädalas) on kestnud viimased kolm-neli kuud. Muutused on rooja kontsistentsisja
virilaks, rahutuks ning isutuks. Kõhukinnisusele võib viidata ka lapse päevane voodi või pükste märgamine, äkiline tugev vajadus urineerida, urineerida pingutades või korduvad kuseteedeinfektsioonid. Kõhukinnisusega võib kaasneda ka pükste määrimine roojaga ehk enkoprees (roojapidamatus), mis on enamasti püsiva kõhukinnisuse tagajärg väike- ja koolilastel. Seda võib segi ajada püksi roojamise või kõhulahtisusega. Tegelikult valgub vedelam roe sooles eesolevate kõvade roojamasside kõrvalt mööda ja määrib aluspesu. Kõhukinnisuse raviga möödub ka enkoprees. Laps võib valusa ja ebamugava roojamise pärast hakata potilkäimist vältima. Mida kauem ta soolt ei tühjenda, seda kõvemaks muutuvad roojamassid ja seda raskem ning valusam on tal neid väljutada. Kõva ja suure rooja väljutamine võib vigastada päraku sisepinda, mille tagajärjeks on erepunane veri roojal. NB!
Tema ette jääb mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas. All läbib ta vaagnapõhja ning avaneb lahklihal päraku ehk anusena. Pärasool pole sirge, vaid kahes suunas kõverdunud S-kujuline. Tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tavaliselt tühi ja kokkulangenud. Defekatsiooni eel roojamassidega täitumisel laieneb käävjalt allapoole ning moodustab pärasooleampulli, läbimõõduga kuni 7,5 cm. Pärasoole ampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, tema seina venitus roojamasside poolt põhjustab defekatsiooni. Rooja kogujana funktsioneerib sigmasool ja osaliselt käärsoole alumine osa. Pärasoolt jaotatakse anatoomiliselt veel rektumiks ja anaalkanaliks. Pärasoolel eristatakse seesmist ja välimist sulgurlihast. http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes/ Jämesoole seina ehitus 1. limaskest a
Funktsioneerib rooja kogujana 3. pärasoolRECTUM - u 13cm pikkune jämesoole lõpposa väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees - pärasoole ees on mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas - all läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakue ANUSena - pole sirge vaid kahes suunas kõrverdunud S-kujuline - tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tühi, mood. pärasooleampulli läbimõõduga 7,5cm Pärasooleampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, tema seina venitus roojamasside poolt põhjustab defektastiooni! ● Anatoomiliselt jaotatakse pärasoolt veel rektumiksja anaalkanaliks ● Pärasoolel eristatakse seesmist ja välimist sulgurlihast(vöötlihaskoest) 23 Jämesoole seina ehitus: 1. Jämesoole limaskest - kaetud 1-kihil lameepiteeliga, soolehatud puuduvad
annaabi.ee 
