Peelestik ja taglas Laevas on kahte liiki taglast: seisev- ja jooksevtaglas. Seisavtaglase moodustab peelestik (mastid, tengid, kahvlid, poomid, raad, saalingud, pukspriit, ahterpriit, signaal- ja laadmastid, losspoomid jm.), vandid ja taagid (staak), mis toetavad laadmaste ning signaal- ja radarimaste. Vandid tehakse 40 – 50 mm-st terastrossist. 20 Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lipude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib arvata ka päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka laevakraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase varustuse hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse kõiki liike trosse. Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid (kasutatakse lisaks
• Veeblingusõlm, viskeliini kinnitamine. • RSK-65 PILET 13 • Peelestik. Seisev ja jooksev taglas, otstarve, hooldamine ja kontrollimine. Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid, signaalmastid, losspoom ja lipuvarras. Seisevtaglaseks on vandid ja taagid(staak), mis toetavad laadmaste ning signaal-ja radarimaste. Vandid tehakse 40-50mm-st terastrossist. Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lippude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib ka arvata päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka kraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse erinevaid liike trosse. Peelestik erilist hooldamist ei vaja, tavaline igaastane värvimine. Määrimist vajab
Mastide toetavaid terasotsi (kinnitatakse putensite abil siirivöö ja tekistringeri külge) kutsutakse seisvaks taglaseks: vandid, taagid, kontrataagid, forduunid Farelli süsteem ehk lossipoomide paaristöö (): kaipoolne losspoom paigutatakse kaide abil vaguni kohale ja kinnitatakse kaide ja kontrakai abil. Teine poom trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomi nokkade vahel olev tali (toprik) pingutatakse. Poomid on fikseeritud, ei liigu. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Eelis: tööks on vajalik üks vintsimees. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Kerged losspoomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10- 15 tonni
trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas
abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas
trümmist välja ja kaide abil losspoomi horisontaalsuunas liigutades viiakse parda taha ning ronnerit järgi lastes asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas
annaabi.ee 
