rännakul veekogu juurde, kastis ka käsna vette ja sealt pigistas ta endale selle suhuu või oma haavatud, haigele, janust nõrkenud võistluskaaslasele. Tänapäeval kasutatakse merikäsni mitte ainult kümblemiseks, vaid ka juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Neid kasutatakse ka mingil määral tehnikas. Käsnkõrvits : Käsnkõrvits (Luffa) on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas. Üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid ja paberit. Õli ja alkorohkeid seemneid
Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Näiteks käsnkõrvits. Käsnkõrvits(Luffa), üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi (L.acutangula,L.cylindrica) pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid, linoleumi ja paberit. Õli ja
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks
* Lehe muudendid tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. *Leheastel-teravaks ogakujuliseks muundunud leht , mis on kaitseks herbivooride vastu. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav. Astel tekib võrse sõlmel olevast pungast. *Leheväänel- nõrgavarreliste ja ronitaimede harunenud või harunemata väänduv niitjas kinnitus- ja ronivahend. Talitleb ronimis-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda terve leht või isa sellest: osa liitlehe lehekesi , kogu lehelaba, abilehed, leherootsud. *Füllood-muundunud leht , mille leheroots on lamenenud ja talitab assimilatsiooniorganina. Lehelaba on vähearenenud või täielikult redutseerunud. *Veekoguja leht-muundunud lehed epifüütidel,mis on kohastunud vee kogumiseks või ammutamiseks atmosfäärist.
pruuniks. Kahjustatud oksad lõigatakse ära alles siis, kui kogu kahjustuste suurusest on saadud ülevaade. Ronitaimed Ronitaimed ei nõua ulatuslikku ja regulaarset lõikamist. Sellel üldreeglil on siiski üks erand, nimelt suureõielised elulõngasordid, mis kasvatavad õisi esimese aasta võrsetel. Lõikamine seisneb eelkõige taime liiga tihedaks või rääbakaks muutunud vanemate okste ja väätida harvendamises. Osasid ronitaimede liike võib okste uuendamine eesmärgil ka noorendada. Ronitaimi on mitut erinevat liiki, mida tuleb kohelda veidi erineval viisil, sõltuvalt nende kasvuviisist ja õitsemisest. Kui istutavad taimed on halvasti harunenud, on arukas need mullapinnast 30 40 cm kõrguseni tagasi lõigata. Seda tehakse võrsete kasvu soodustamiseks. Üldisi näpunäiteid · Lõikamisvajadus vähendab kasvukohale sobivate liikide valik ja õige istutustihedus.
mittealkohoolsed joogid. Enim imporditakse nisu, sigarette, kanaliha, päevalilleõli ja suhkrut. Keskkonnaprobleemid on joogivee ebapiisavad varud ja mullareostus, mille on põhjustanud mürgised kemikaalid (väetised). 12 9. METSAMAJANDUS Metsandus moodustab riigi pindalast 39,3% ehk umbes 27392 km². Märkimisväärsed on Kolhida laialehelised ronitaimede metsad, kus kasvavad igihaljad puud ja põõsad. Lisaks ka massiivsed männimetsad pitsunda mändidega Pitsundas, Kaukaasia mändidega Borjomi orus ja eldari mändidega Ida-Gruusias. Lääne-Gruusias on peamiselt heitlehised puud, mis kasvavad seal madalamal kui 600 m merepinnast nagu näiteks tamm, valgepöök, pöök, jalakas, saar ja kastan. Paljudel aladel võib leida ka igihaljaid puid nagu pukspuu. Abhaasias on subtroopilised laialehelised metsad. 600-1000 m kõrgusel merepinnast
süsivesikute hankimises ja tootmises. Näide: mükoriisa (seenele C ja taimele mineraalsed toitained), N-fikseeriv sümbioos. 1.2. Kaitsemutualism- suhe, kus üks liik vastutasuks toidu ja varjupaiga eest kaitseb teist liiki selle vaenlase vastu. Näide: võsu seenendofüüdid, sipelgad ja taimed. Näide: mürmekofüüdid ehk sipelgtaimed, mille vartes, astlais ja mugulais on õõned, kus elavad sipelgad. Sipelgad kaitsevad vastutasuks herbivooride, ronitaimede ja seenpatogeenide eest. Näide: seenendofüüdid elavad taimede rakkudes või rakuvaheruumides ja nad stimuleerivad taime kasvu ning on abiks idanemisel seemnekestade läbimisel. Endofüüt ise kasutab taime poolt toodetud suhkruid ja levimiseks taimorganeid. Seenendofüütide puhul eristatakse veel konstitutsioonilist ja indutseeritud mutualismi. 1.3. Levimismutualism- suhe, kus üks liik aitab teisel liigil levida, saades ise vastutasuks toitu. Tolmeldamine, zoohooria. 1.4
annaabi.ee 
