-16. sajandil. Sellega saavutas linnus ka oma lõpliku, - ligikaudu 15-meetrise kõrguse. Lõunatiiva nurkades paiknesid saledad neljatahulised tornid, mis ulatusid linnusemüüridest veel umbes kümne meetri võrra kõrgemale. Pealinnusest lõunasse piki Vallimäge püstitati veel pindalalt suur, kuid madalam eeslinnus, mille müüride ääres paiknesid mitmed hooned. Linnuse sissepääs asus ta idaküljel -- kagupoolse nurgatorni külje alla rajati väravaehitis koos seda kaitsnud poolümara rondeeli ehk suurtükitorniga. Linnusemäe idajalamile tekkis tõenäoliselt juba 13. sajandil alev, mis üsna pea arenes väikeseks linnaks. 15.-16. sajandil oli linnas juba mitmeid esinduslikke kivihooneidki. 16. sajandi algul rajati linnusest põhja poole lisaks veel frantsisklaste klooster -- see kujutas endast arvatavasti kivist kaitseehitist hilisema mõisa -- praeguse teatri -- kohal teisel pool Narva suunduvat teed. Liivi sõjas langes Rakvere linnus koos linna ja ümbruskonnaga 1558
2002. a. teostati pargis kujundusraiet (Muinsuskaitseamet). Koos Sillapää lossiga kavandati tõenäoliselt ka kogu poolsaart hõlmav park ning selle kaugemas punktis Võhandu kaldal rotund. Von Engelhardt tuli Sillapää lossi parki rekonstrueerima tõenäoliselt oma sugulusidemete tõttu toonaste omanike von Siversitega. 1882.-83. aasta kaardil näeme kogu poolsaart hõlmavat pargilahendust, looklevaid teid ja häärberi ees suure muruväljakuga rondeeli. Selgelt hoonega risti olevat vaatekoridori võime aimata aiapoolsel osal, millega on antud vaade teisel pool paisjärve asuvale luteri usu kirikule. Tõenäoliselt ongi von Engelhardti teeneks Sillapää pargi peatelje väljaarendamine piltmaastikuks, mis on inglise maastikuaia üks tähelepanuväärsemaid stiiliilminguid (Tallinn, T. 2011). Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis
Haridusseltsi esimees. 1914. aastal pidi ta aga tervise järsu halvenemise tõttu avalikust elust kõrvale tõmbuma. 1922-1932 tegutses Villem Reimani mälestamise komitee, mille eestvõttel rajati Tartusse Toomemäele Villem Reimani monument. Tallinnas on Villem Reimani tänav. Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi Musumägi on kunstlik küngas. See rajati 19. sajandil pargi romantistlike kujundustööde käigus endise Moskva rondeeli kohale Karl XI bastionil. Musumägi on olnud populaarne noorpaaride seas, kes käivad siin vahuveini joomas ja pildistamas. Musumäel ja selle ümbruses on tehtud ka vabaõhuetendusi, näiteks Emajõe suveteater etendas seal 1997. aastal "Robin Hoodi" ja 1998. aastal "Röövlitütar Ronjat". Toomemäe ohvrikivi on väidetav ohvrikivi, mille autentsus ja päritolu on teadmata. Kivil on kaks suurt lohku. On võimalik, et sellele omistati kultuskivi maine alles 19. sajandil.
ette, täiendades seda kahe vanaitaalia süsteemis bastioniga. Tõsisemad muldkindlustustööd võeti Tallinnas ette p&aml;rast Liivi sõda. kui 17. sajandi alguses rajati Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel. Sellele eesvallile rajati kaks hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne on 1980ndatel aastatel rekonstrueeritud Restaureerimisvalitsuse töökojana). Valli ja linnamüüri vahele jäi sellega seoses aga vaba ruumikas ala, mis kasutati ära uuteks ehituskruntideks. Sinna tekkis 1652 Uus tänav. 17. sajandi lõpul alustati sõjaohu kartuses aga uute ning seninsest hoopiski võimsamate muldkindlustuste planeerimist
02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a toretsevad mõisaansamblid esinduslike peahoonete ja nendega sobitatud rohkete kõrval- ja majandushoonetega. 18. sajandi keskel ilmus mõisahoone esise ruumi kujundusse nelinurkse väljaku asemele ringikujuline väljak - rondeel. Esialgu oli algse nelinurga asendumine ringiga üsna primitiivselt lahendatud, aga ansambli kujunemisel sidus see nii mõisahooned kui pargiosad ühtseks kompositsiooniliseks tervikuks - hooned paigutati ümber rondeeli. 18. sajandi viimasest kolmandikust hakkas ka mõisaomanike maitset ja ehitustegevust mõjutama Lääne-Euroopas moesolev barokk- ja seejärel klassitsistlik stiil, milles püstitati suurem osa Põhja-Eesti mõisate peahoonetest, Lõuna-Eestis langes intensiivsem ehitusperiood 19. saj II poolde ja 20. saj algusesse - historitsistliku ja modernstiili valitsemisaega. J. Maiste andmetel on tänaseni säilinud 40% Põhja-Eesti mõisate peahoonetest.
annaabi.ee 
