1. Iseloomusta romantismi kui suunda? Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised - vastandudes sellega eelnenud perioodidele, mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad
sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. lavamuusikas: operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid. 2. Heliloojate uuendused muusikas. Schubert laulud on loomingu tähtsaim osa Tänu tema laululoomingule hakati Lied`i (kammerlaul) suhtuma kui arvestatavasse kontsertzanrisse hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid
muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas unistuste maailmas ja see kajastus ka kogu kultuuris (kunstis). Näiteid romantismi perioodi tuntumates kirjanikest, kunstnikest ja arhitektidest ning nende loomingust: Kirjanikud: Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis", Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin", Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell" (legendaarne Sveitsi rahvuskangelane), romantikust poeet George Gordon Byron. Maalikunstnikud: Ajalooline teema
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus).
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised