Realism 1. Tunnused: · 1830-1870 · Eesmärk: kujutada kaasaegset elu nii nagu tegelikult oli · Algus Prantsusmaa · Sotsiaalne olustik · Kujutatakse elanikest vaeseid ja nende probleeme · Vastasseis romantikale · Kriitiline · Nn"haljale oksale jõudmiseks" ollakse valmis kõigeks 2. Tähtsaimad autorid · Stendhal (prantsuse) · Balzac (prantsuse) · Dickens (inglise) · Thackeray (inglise) · Flaubert (prantsuse) · Tolstoi (vene) · Dostojevski (vene) · Tsehhov (vene) · Zola (prantsuse) 3. Põhizanrid: · Roman · Novell 4. Peateosed:
2. ta peab olema eriliselt võimekas ja sotsiaalselt eelistatud 3. võimelised sütitama suuri kirgi, kuid võimetud neid ise tundma ja kannatavad seepärast sügavalt, see teeb neist vahel südametunnistuseta manipulaatori. 4. hindab kõrgelt loodust ja loomulikku keskkonda 5. sisemiselt lõhestatud 6. loomulikkuse ihalus võib asenduda irooniaga 7. tuleb eikusagilt , me ei näe kuhu ta kaob teose lõpus. ,,Hours of Idleness"(,,Jõudetunnid") 1808.a ,,The Edinburgh Review" Luuletus ,,Romantikale".Byron pöörab pilgu reaalsuselt ära ja püüab tabada teist, kaunist, hingestatud ja unenägude maailma kuuluvat elu, kas või selle vastuhelki. Romantiline konflikt seisneb selles, et tegelikkus on vastuvõetamatu ja unistused ei täitu. Reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani.See oli talle väga viljakas periood, esmalt sündis värssarutlus ,,Horatiusest". Romantismi manifestina kõlas poeem ,,Childe Haroldi palveränd". Selle esimene laul räägib Childe Haroldi teekonnast
Lahtiste juustega kanti peavõru või -paela. Naiivne ja uskumatult positiivne kümnend, mil teismelised esimest korda kerkisid esile omaette tarbijagrupina, tahtes vastanduda vanematele. Nailon põhjustas revolutsiooni - aitas köögis askeldavast jahuse põllega soojast ematüübist – võidukäiku alustas mehe mänguasjaks disainitud kokkunööritud piha ja kõrgete kontsadega perfektne naine, kelle iga põllesats ja südamekujuline taskuke vihjas romantikale ja toonitas ahvatlevat liivakellafiguuri. Pärast halle sõja-aastaid sai Diori kaharaseelikuline new look õnnistuseks nii naistele kui ka meestele. Head tüdrukud kandsid naiselikumaid riideid, olulisim oli poole sääreni ulatuv kahar volditud, kroogitud seelik, volüümi lisas alusseelik. Habrast pihta toonitas vöö. Kanti ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud
Vilde arvates oli ajalooga tegelemine paratamatu, sest tsaristlikust tsensuurist olenevalt olevikku paljastada ei saanud, seega tuli paljastada olevikku mineviku kaudu. Vilde oli loomult sotsiaalkriitiline kirjanik ning tema triloogiat võibki nimetada sotsiaalkriitiliseks kirjanduseks. Kindlasti ei saa Vildet kõrvutada Saali, Järve ega Bornhöhega, kelle ajaloolised teosed olid pigem ajaloolis-romantilised seiklusjutud. Vilde aga ei rõhunud romantikale ega seikluslikkusele. Vilde ajalooline triloogia oli tollases hetkes eesti kirjanduse senise arengu väljapaistvamaid saavutusi, ja seda nii kunstilise kandvuse, ainekäsituse kui ka karakterikujutuse poolest. Triloogia oluliseks väärtuseks sai rahva vabadusiha esiletoomine. (1) Kui ebasoodsates tingimustes pidi Vilde ajakirjanikuna oma teoseid kirjutama, sellest vestab ta ise aastate pärast
koomiline teravus ei seisa enam tema esikteose tasemel. See-eest on wessellikult vaimukad tema mitmesugused epigrammid, juhuluuletised ja seotud kõnes kirjutatud koomilised lühijutud, millel on jäädav koht taani kirjanduses. Esiromantika Sajandi lõpupoole teine tähtsam kirjanik on Johannes Ewald (1743-81). Ta lõi taani esimese kõrgeväärtusliku ilmaliku kunstlüürika. Ewald ei sobinud õieti oma lüürilise loomu ja romantikale lähenevate harrastustega (tundeline ja musikaalne meel) sellesse tulusast ja praktilisest huvitatud ajajärku. Romantikuile sai tähtsaks tema esimesed katsed käsitleda kunstluules Taani minevikuaineid kahes rahvuslikel motiividel loodud töös: sidumatus kõnes kirjutatud draama ,,Rolf Krage" (1770) ja taani esimeses blankvärssides kirjutatud draama ,,Balderi surm" (1775). Tema kõige esimene suurem luuleteos oli piibliaineline värssdraama ,,Aadam ja Eeva" (1769)
R osutab ka asjaolule, et faktid meenuvad läbi emotsionaalse mälu! See viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia juurde.Jälgitakse seda, kuidas R elu kulgeb vastavalt oma kalduvustega, kuid pärast läheb nendega konflikti- elab vastuolus endaga.Siin ei räägi R enam vanast ilmakorrast, vaid maailmas üldse. See on üldistav ja ei ole konkreetne. Maailmas on lakkamatud vastuolud ja kui need kaovad, tekivad selle asemel teised- see on jälle preromantiline. R -l on romantikale suur roll. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Siin on samuti tuntav -kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil. Väärtustatakse ka üksildust. Oluline on ka see, et loodusesse minek on oluline ja loodusega tuntakse kooskõla ja see aitab inimesel elada. Sinna minnes tekivad inimesel mitmed mõtted jne. Teos on selline , mis on eelmänguks hilisemale romantismile. Siin ongi kaks tegurit. Taandumine loodusesse ja tõmbumine üksindusse- eraklus jne
annaabi.ee 
