Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning
Hiljem selgub, et Luzin on vaid valelik, omakasupüüdlik inimene. Ta käitus väga jultunult, ähvardas Dunjat ning pidas end teistest tähtsamaks. Samuti oli temast inetu lavastada Sonja vargaks. Esimesel kohtumisel, kui kõik neli inimest: Raskolnikov, Avdotja,Pulheeria, Luzin, kokku said, lõppes suure lahkheliga. Luzin löödi toast välja, kuid mehel jätkus ülbust vastu vaielda. Ning halbu ja egoistlikke mõtteid jätkus talle küllaga. "Avdotja Romanovna , kui ma praegu siit uksest niisuguste sõnade saatel välja lähen, siis võtke arvesse ei tule ma enam kunagi tagasi. Mõelge hästi järele! Ma oma sõna ei murra." "Tema otsustas teda(Dunjat) võtta, hoolimata tema halvast kuulsusest." Luzin pidas end niinimetatud heategijaks. "Oma unistustes ta juba valitses tema üle." "...peab hävitama selle upsaka piimahabeme-noormehe, kes oli kõige põhjuseks."
nagu Raskolnikov korraldas, suutis kõnealune vältida. Raamatus iseloomustab Raskolnikov teda nõnda, et Razumihhin oli võimeline elama kas või katusel, taluma põrgunälga ja haruldast külma. Maailmavaade jõudis minuni läbi tema positiivse hoiaku ja selle, kuidas ta teda ümbritsevate inimestega läbi käis. Eriti selgelt tuli tema iseloom välja siis, kui teda võrreldi või kirjeldati Raskolnikoviga paralleelselt. Siis avaldus tema sotsiaalne meelestatus eriti tugevalt. Dunja: Avdotja Romanovna Raskolnikovi õde. Dunja oli iseloomult väga tugev neiu. Talle oli oluline tema hingeline vabadus ning mugavuste vastu poleks ta seda elaski vahetanud. Ta on ainult valmis end siis kellegile raha eest müüma, kui sellest tõuseks kasu tema perekonnale. Ta hoolis ja armastas oma venda tohutult. Ta võis pealt näha tunduda malbeke ja vaikne, kuid kui tuli öelda välja oma arvamus, siis ta ka seda tegi näiteks siis, kui ta katkestas kihluse Pjotor Petrovitsiga.
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts-
Haruldastele on lubatud kuritöö oma südametunnistuse järgi. Mõrva võib korda saata, kui eesmärk on heatahtlik, arvas, et on eriline ja küllalt tugev, et teha kuritöö ja selle läbi parandada maailma, elas pidevas kahtluses ja paljastamiskartuses Razumihhin – Rodja sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene,seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Vanamutt Aljona - negatiivseim, sureb,ametniku lesk Avdotja Romanovna,Dunja/Dotja õde. – naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Lizaveta (Aljona õde) –liigkasuvõtja, poolearuline vanatüdruk , võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega, vaikne,alandlik Rodja ema Pulheeria Ivanovna - ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut Semjon Marmeladov Zahharõts - jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik , et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki
sümboliseeris Venemaa valitsejat kui Rooma võimu järglast. Oluline oli ka rõhutada, et tegemist on kogu Venemaa valitsejaga, arvestades riigi hiljutist vaevarikast ühendamist. Venemaa valdused Ivan IV ajal suurenesid märgatavalt seoses Siberi vallutamisega (sellega seoses on kujunenud legendaarseks kasakas nimega Jermak, kes 1580.-te algul vallutusretke juhtis). Ivan IV üritas vallutada ka Vana-Liivimaad (Liivi sõda 1558-1583), ent see ebaõnnestus. Tema esimene abikaasa oli Anastassia Romanovna, kelle surm 1560 mõjus tsaarile väga rängalt. Anastassia venna bojaar Nikita Romanovitsi pojapojast sai Romanovite dünastia rajaja. Peale Ivan IV poja Fjodori surma 1598 järgnes 15 aastat nn. ,,segaduste aega", mil keskvõim oli nõrk, tsaarid vahetusid pidevalt ning Venemaa oli Poola ja Rootsi rünnakute all. Seda kuni 1613. aastani, mil tsaariks valiti Mihhail Romanov, tollase Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Filareti (Fjodor Romanovi) poeg.
annaabi.ee 
