struktuuritasandi, mis peegeldab põhitasandi lapse-täiskasvanute oma. Barbie 3 kuulub tegelikult täiskasvanute maailma. (Kai ema on nukust märksa enam huvitatud kui Kai ise.) Barbie tuuakse lapsele kompensatsiooniks mõru ussirohu neelamise eest ning ta püüab otsekohe mängu dikteerima asuda; paraku oskab ta ainult üht mängu, ta ei suuda olla keegi muu kui Barbie, olles sama vähe võimeline rollivahetuseks kui Kai vanemad. "Milline originaalsus!" on Barbie suus äärmiselt halvustav lause. Kõhuuss on hoopis teistsugune: ta jagab Kai fantaasiamaailma, nende mängud seisnevad peamiselt ühises kujutlusvõime lennus, millesse mõlemad annavad oma panuse; kõhuuss Tõnise oma paistab silma eriliselt hoogsa absurdilembusega. Lood, mida Kai ja kõhuuss koos välja mõtlevad, moodustavad teksti tekstis. Lugu tontidest, kes näevad välja nagu makaronid, pakub väljamõtlejaile palju lusti
Üks inimene võib esineda erinevates konfliktides tavaliselt erisugustes rollides. Konfliktide lahendamise seisukohalt on oluline paindlik rollikäitumine. See tähendab, et konflikti lahendamisel edasiliikumiseks on sageli vaja väljuda kujunenud rollidest. Konflikti lahendamise seisukohast on oluline võime asetada ennast vastaspoole seisukohale ja analüüsida konflikti teise poole vaatenurgast. Enda asetamist vastaspoole positsioonile nimetatakse rollivahetuseks. Mida kaugemale on konflikt arenenud, seda raskem on vastaspoole tegelikke motiive, seisukohti, hirme ja ootusi mõista. See, kuidas inimesed konfliktis käituvad, on väga isikupärane. See tähendab, et sageli me valime endale ise rolli, mitte seda ei anta meile ette. 2.4. Muljejuhtimine Üheks üldinimlikuks püüdeks on soov jätta endast hea mulje. See püüdlus on mitmeti tähenduslik ka konflikti jaoks. Esiteks, konflikti mõjutab väga oluliselt see, kellena nähakse teist osapoolt
Pragmaatikud on orienteeritud inimestele ja suhetele nii, nagu need on. Kaasaelajad ei ole konflikti otseselt segatud, kuna põhiküsimus teda isiklikult ei puuduta. Sagedasemaid kaasaelamisviise: ,,Pane ennast maksma" , ,,Ära lase endale pähe istuda". Tegijad on need, kellest konflikt lähtub. Ohvrid on tegijate sihtmärgiks. Kaebaja püüab konflikti lahendada väljasseisjate abiga. Enda asetamist vastaspoole nimetatakse rollivahetuseks. Teisele inimesele kaasaelamise ja teise seisukohast tegelikkuse tunnetamist nimetatakse empaatiaks. Konfliktide puhul on tihti probleemiks madal empaatiavõime või suutmatus või ka tahtmatus ennast teise olukorda asetada. See, kuidas inimesed konfliktis käituvad, on väga isikupärane. Teisisõnu, erisugune konfliktikäitumine tuleneb suuresti sellest, et inimesed on erinevad. Isikupära avaldub ka konfliktis. See tähendab, et sageli me
seda individuaalset rolli, milles partner on antud hetkel ning teatud valikut tema individuaalsetest rollidest so iseloomu jooni. Seda kõike tajutakse väga lühikese aja jooksul ( selleks kulub vaid sekundeid). Ei võeta omaks mitte ainult partneri aktuaalne roll, vaid ka iseenda aktuaalne roll nähtuna läbi partneri silmade tajutakse mida partner ootab või mida mitte (asetatakse end partneri kohale). Selles faasis toimuvat võib ka nimetada rollivahetuseks. III faas on rollide mängimise faas. Kui oma aktuaalset rolli tajutakse nii nagu seda näeb partner, siis tegutsetakse kooskõlas partneri ootustega või ka vastupidiselt tema ootustele. Samuti käitub ka partner. Vastastikuse informeerimise käigus jätkub ettekujutuse loomine partnerist, tänu millele saadakse teineteise rollidest üha täpsem ettekujutus. Need oletused partneri suhtes, mis ei leidnud rollide mängimisel kinnitust, tuleb kõrvale visata; esile
mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Diskursuse piirid saab sisustada läbi reaalse ja ideaalse diskursuse. Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus rollivahetuseks. Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus