(tulemusi), mille eest vastutatakse ning peamisi kompetentse (ressurssi laiemalt), mida oodatavate väljundite ja tulemuste saavutamiseks on vaja. Tulemuskokkulepete sõlmimine. Tulemuskokkulepe on juhi-töötaja või tippjuhi- allüksuse juhi vaheline kokkulepe sellest, milliseid tulemusi töötajalt, üksuselt antud ajaperioodil nõutakse, mille alusel neid mõõdetakse ning millist organisatsiooni poolset tuge rollikandja, üksus selleks vajab. Mõnikord lisatakse kokkuleppesse ka konkreetsema juhised järgitavate väärtuste või mingite muude nõuete näol, millega peab töötaja/üksus arvestama. Isiklikud arenguplaanid. Tulemuskokkuleppest lähtuv tuleb ülekanda igapäevasesse töösse. Selleks on üks paremaid tööriistu tööplaani või ka veidi laiema tähendusega isikliku arenguplaani koostamine töötaja, üksuse keskselt. Tulemuslikkuse (igapäevane) juhtimine. Tulemuslikkuse juhtimine on üks
Need näitajad, mille kaudu on võimalik hinnata, mil määral soovitud tulemuslikkuseni on jõutud. Tulemusmõõdikute seadmisel peab silmas pidama mitmeid olulisi asjaolusid: y Tulemusmõõdikud peavad olema seotud tegelike resultaatidega. See tähendab, et valitud tulemusmõõdik peab väljendama võimalikult objektiivselt, kas soovitud eesmärk sisuliselt on saavutatud või mitte. y Oluline on jälgida, et tulemusmõõdik oleks rollikandja (oleneb, mis tasandil tulemuslikkust mõõdetakse, see võib olla nii üksikisik, töötaja kui üksus, organisatsioon) vahetu kontrolli all. Ei ole võimalik hinnata kellegi tulemuslikkust kui tulemusmõõdik, mida kontrollitakse ei ole tema töötulemustega seotud või on seda ainult kaudselt. y Tulemusmõõdikud peaksid olema võimalikud objektiivsed ja järgitavad. Mõõdikuid võib jaotada tinglikult objektiivseteks ja subjektiivseteks.
Need näitajad, mille kaudu on võimalik hinnata, mil määral soovitud tulemuslikkuseni on jõutud. Tulemusmõõdikute seadmisel peab silmas pidama mitmeid olulisi asjaolusid: y Tulemusmõõdikud peavad olema seotud tegelike resultaatidega. See tähendab, et valitud tulemusmõõdik peab väljendama võimalikult objektiivselt, kas soovitud eesmärk sisuliselt on saavutatud või mitte. y Oluline on jälgida, et tulemusmõõdik oleks rollikandja (oleneb, mis tasandil tulemuslikkust mõõdetakse, see võib olla nii üksikisik, töötaja kui üksus, organisatsioon) vahetu kontrolli all. Ei ole võimalik hinnata kellegi tulemuslikkust kui tulemusmõõdik, mida kontrollitakse ei ole tema töötulemustega seotud või on seda ainult kaudselt. y Tulemusmõõdikud peaksid olema võimalikud objektiivsed ja järgitavad. Mõõdikuid võib jaotada tinglikult objektiivseteks ja subjektiivseteks.
Püütakse võimalikult selgelt määratleda ametikoha / üksuse eesmärki, väljundeid (tulemusi), mille eest vastutatakse ning peamisi kompetentse, mida oodatavate väljundite ja tulemuste saavutamiseks on vaja. *Tulemuskokkulepete sõlmimine. - Tulemuskokkulepe on juhi-töötaja või tippjuhi-allüksuse juhi vaheline kokkulepe sellest, milliseid tulemusi töötajalt, üksuselt antud ajaperioodil nõutakse, mille alusel neid mõõdetakse ning millist organisatsiooni poolset tuge rollikandja, üksus selleks vajab. Tulemuskokkuleppe puhul on oluline rõhutada, et tegemist on kokkuleppega e see eeldab vähemalt kaht osapoolt, kes esitavad omapoolsed ettepanekud ning jõuavad kompromissini. Tulemuskokkulepe võib olla nii suuline kui kirjalik. See võib olla nii eraldi dokument kui ka osa näiteks arenguvestluse kokkuvõttest. *Isiklikud arenguplaanid.- Tulemuskokkuleppest lähtuv tuleb ülekanda igapäevasesse töösse. Selleks on üks paremaid tööriistu
◦ Tulemuste ülevaadet – ametlik tulemuste fikseerimine, võrdlemine ja analüüs 4. Mida tuleb arvestada mõõdikute seadmisel avalikus sektoris? • Tulemusmõõdikud peavad olema seotud tegelike resultaatidega. St, et valitud tulemusmõõdik peab väljendama võimalikult objektiivselt, kas soovitud eesmärk sisuliselt on saavutatud või mitte. • Oluline on jälgida, et tulemusmõõdik oleks rollikandja vahetu kontrolli all • Ehk siis tulemusmõõdikud peaksid olema võimalikud objektiivsed ja järgitavad. • Informatsioon tulemusmõõdikute kohta peaks olema võimalikult kättesaadav Teema 5: Strateegiline planeerimine ja juhtimine 1. Mintzbergi 5 P: mida tähendab strateegia kui plaan (plan), manööver (ploy), käitumismuster (pattern), positsioon (position) ja perspektiiv (perspective). Iseloomustage ja tooge näiteid?
annaabi.ee 
