Võtab ajakirja, vaatab ja paneb ajakirja tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse juures, istub laua taha. Ootab umbes pool minutit. Karjub. Roland tuleb ärritunult toast välja. Osvalt uurib, et kus nad Lauraga tutvusid. Koolis, esimesel kursusel. Ütleb, et tahab ka endale sellist naist. Roland võtab algul asja naljaga aga Osvald jääb surmtõsiseks, et ta tahab just Rolandi naist endale. Roland läheb vaikselt kettasse. Vaidlevad pikka aega. Seejärel pakub Osvald talle raha. Rolandil hakkab halb. Tal hakkabki halb. Osvald alustab pakkumist 10st miljonist dollarist ning jõuab välja kuni miljard dollarini. Roland arvab, et Osvald on joodik kolme pitsiga deliiriumis. Osvald läheb taha tuppa. Roland joob pitsi tühjaks. Osvald tuleb kikivarvul tagasi. Tal on käes dollarite pakid. Roland võtab, teeb paki lahti ja uurib üllatava asjatudlikusega algul üht, siis veel mõnd rahatähte. Osvald tõestab ka, et need rahatähed on ehtsad. Samuti ka, et need on saadud ausal teel
Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine. Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda.
Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine. Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. pilet Rüütliromaan Rüütliromaan 12.saj
Nüüd algab laul: intriig kujuneb sellest, et saadikud saadetakse Hispaania kuninga juurde ja kästakse usk vastu võtta. Saadikute juht on Ganelon, keda Roland Karl Suurele soovitab. Ganelon võtab töö vastu ja läheb mauride juurde, esitab ultimaatumi. Ganelonil on salaplaan. Ta teab, et Roland on järelväe juht, ja soovitab näiliselt usk vastu võtta, aga anda järelhoop. Roland ja Ganelon teevad teineteisele lõksud. Vaenlased ründavad Rolandi järelväge. Rolandil on sõbrad Olivier ja piiskop Turpin. Olivier soovitab Rolandil hädas pasunat puhuda: rünnatakse, tulge appi. Roland on uhke, keeldub märguande andmisest – ei taha oma au haavata. Olivier soovitab 3 korda pasunat puhuda, aga Roland keeldub. Piiskop Turpin rahustab: „Kõik on korras, Issand on meiega“. Puhkeb taplus. Laulus on hüperboolid ehk liialdused: prantslasi on käputäis, aga vaenlasi tohutult. Võitluse käigus Roland mõistab, et peaks pasunat puhuma
Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine. Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 7) ,,Nibelungide laul". Jutustada peatükk. ,,Kuidas Siegfried maha löödi"
Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine. Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 8. ,,Nibelungide laul". Jutustada peatükk
annaabi.ee 
