Prestoni lahingus (17.19. augustil). Kuningas langes taas parlamendi kätte, nagu ka enamik juhtivatest rojalistidest. Parlament püüdis ka seekord alustada kuningaga läbirääkimisi, kuid sõjaväe käsul viidi seal läbi nn Pride'i puhastus, mille tagajärjel jäid parlamenti ainult sõjaväe radikaalseid seisukohti toetavad liikmed, mistõttu seda hakati nimetama Päraparlamendiks (Rump Parliament). Independendid, kelle juhiks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistidele karmi kättemaksu. Suur osa neist hukati järgmise aasta jooksul. Ka kuninga üle mõisteti kohut ning 30. jaanuaril 1649 löödi tal pea maha. 6. veebruaril kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. Kolmas kodusõda (16491651/1652) Charles I hukkamine põhjustas Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaal olulisi poliitilisi muutuseid. Iirimaal, kus rahutused olid alanud juba 1641. aastal, liitusid katoliiklikud mässulised
mõtlema oma lapse ootel naisele, kes oli naasnud Inglismaale. 1644. aastal lahkus Henrietta- Maria taas Inglismaalt ja Charles ei näinud teda enam kunagi. Sellel ajal said rojalistid üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell, oli loonud parlamendi eliitüksused, ning reformis aegamööda ka muid väeosi. Rojalistide hulk vähenes pidevalt ning kuningal puudus raha uute soetamiseks. Parlamendi väed laostasid rojalistidele lojaalseid piirkondi üha enam ning sotlased hoidusid otsustavalt sekkumast. 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks, parlamentääride kätte langes ka kuninga kirjavahetus, kus vähegi kompromiteerivat materjali kohe monarhi vastu kasutama hakati. Rojalistide väed olid laiali löödud ning 1646. aastal langes ka Oxford. Kuningas üritas kokkuleppele jõuda sotlastega, võib-
1644. aastal lahkus Henriette-Maria aga taas Inglismaalt ning kuningas ei näinud teda enam kunagi. Samal ajal said rojalistid üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell, osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator, oli loonud parlamendi eliitüksused, raudpead, ning reformis aegamööda ka muid väeosi. Samal ajal vähenes rojalistide hulk pidevalt, kuningal polnud ka piisavalt raha, et uusi vägesid soetada. Samal ajal laastasid parlamendi väed rojalistidele lojaalseid piirkondi üha enam ning sotlased hoidusid otsustavalt sekkumast 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks, parlamentääride kätte langes ka kuninga kirjavahetus, kus vähegi kompromiteerivat materjali kohe monarhi vastu kasutama hakati. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. 1646. aastal langes ka Oxford.
Inglismaalt ning kuningas ei näinud teda enam kunagi. Samal ajal said rojalistid üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell, osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator, oli loonud parlamendi eliitüksused, raudpead, ning reformis aegamööda ka muid väeosi. Samal ajal vähenes rojalistide hulk pidevalt, kuningal polnud ka piisavalt raha, et uusi vägesid soetada. Samal ajal laastasid parlamendi väed rojalistidele lojaalseid piirkondi üha enam ning sotlased hoidusid otsustavalt sekkumast. 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks, parlamentääride kätte langes ka kuninga kirjavahetus, kus vähegi kompromiteerivat materjali kohe monarhi vastu kasutama hakati. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. 1646. aastal langes ka Oxford
Ta usaldas selle rünnaku planeerimise ja juhendamise Napoleonile. Kindal Bonaparte omas umbes 5000 sõdurit, kes koondati Tuileries lossi Konvendi asupaiga kaitsele. Napoleon andis käsu tuua kohale suurtükid ja hommikuks oli 40 suurtükki üles pandud Tuileries´i lossi ette, suunatud rojalistide peamise tugipunkti Saint-Rochusi kiriku poole. Kui 13. oktoobril algas rojalistide tormijooks, käskis Bonaparte anda kartetsidega turmtuld. Kitsastel vanalinna tänavatel tõi see rojalistidele suuri kahjusid ja sundis neid endi päästmiseks põgenema. 15. oktoobril 1795 lõppes mäss ja Napoleon sai kuulsaks kui vabariigi päästja. Tänu sellele, et Napoleon oli mässu maha surumisel näidanud suurt energilisust ja otsustavust tundsid Direktooriumi liikmed end tema eest võlglastena. Ta ülendati diviisikindlariks ja määrati Pariisi garnisoni ülemaks. Siin on näha, et Napoleonist peeti lugu ja arvati, et ta suudab vaenlasi alistada