1793 Prantsusmaa kuulutati vabariigiks ja kuningas hukati. 5. 1795 tuli võimu direktoorium, algab võimu piiramine 6. 1799 Napoleon Bonaparte´i haaras võimu Tagajärjed: Prantsuse revolutsiooni tulemusena sai alguse kaasaegne rahvusriikide teke Napoleon Bonaparte'i tõus võimule: Prantsuse väejuht Pr R ajal, kes tõusis võimule ja kuulutas ennast keisriks. Viis läbi riigipöörde ja tuli ainuvõimule. Paistis silma võitluses rojalistidega, järgnes edukas Itaalia kampaania, kus löödi korduvalt Austria vägesid. 3) Ameerika Ühendriigid (lk 202-209 ja 234-239) Märksõnad: Esimesed kolooniad, Ameerika Iseseisvussõda, Põhja ja Lõuna erinevus ning konflikti põhjused, Ameerika kodusõda, USA areng 19. sajandi II poolel 4) Euroopa riigid 19. sajandil (lk 226-231) Dekabristid – revolutsiooni-ideedest innustust saanud noored ohvitserid, tegid riigipöördekatse, aga see nurjus Juulimonarhia – 1830a
saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde. Jakobiinlik munitsipaliteet aeti minema ja jakobiinide juhid vangistati. Zirodiinid olid ammu märganud, et nende kukutamiseks valmistatakse ette ülestõusu ning nende seas ei leidunud kedagi, kes otsustavail päevil oleks juhi ossa asunud. Võimatu oli revolutsiooni paigal hoida. Kõik lootused pandi sellele, et Konvendis olid zirodiinid enamuses ning seega oli võimatu neid konstitutsioonilisel teel kukutada. 2
kokku kutsutud Pika Parlamendi poolseid repressioone. • Ta asus elama Pariisi, kuhu peagi koondus suurel hulgal inglise rojaliste. 1646. aastal sai Hobbesist seal kroonprints Charlesi matemaatikaõpetaja. • Kodusõjast sügavalt mõjustatuna kirjutas Hobbes 1651. aastal oma peateose "Leviaatan". Selles sisalduvate religiooni ja traditsioonikriitiliste seisukohtade tõttu tekkisid tal aga vastuolud teiste inglise rojalistidega ning sama aasta lõpul oli ta saatuse irooniana sunnitud pagema Oliver Cromwelli juhitud vabariiklikule Inglismaale. Seal lubati tal rahulikult elada ning isegi oma teoseid avaldada. • Kui monarhia 1660. aastal taastati, kasvas Hobbesi mõju aga veelgi, sest tema endine õpilane Charles II pidas teda meeles ning kutsus ta oma õukonda. Charles kaitses Hobbesi ka traditsionalistlike monarhistide süüdistuste ees
kättemaksu. Suur osa neist hukati järgmise aasta jooksul. Ka kuninga üle mõisteti kohut ning 30. jaanuaril 1649 löödi tal pea maha. 6. veebruaril kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. Kolmas kodusõda (16491651/1652) Charles I hukkamine põhjustas Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaal olulisi poliitilisi muutuseid. Iirimaal, kus rahutused olid alanud juba 1641. aastal, liitusid katoliiklikud mässulised rojalistidega, et seista vastu puritaanliku parlamendi vägedele. 16491652 õnnestus Cromwellil siiski Iirimaa brutaalsete meetodite abil vallutada. Iirimaal hukkus või läks eksiili kuni 30% elanikkonnast, kogu sõdade perioodil (16411652) kaotas saar üle 40% elanikkonnast. Sotimaal liitusid rojalistid ja rahvusliku lepingu sõlmijad omavahel, sest viimased, kes seni olid olnud Inglise parlamendi liitlased, ei kiitnud heaks kuninga hukkamist. Sotimaale saabus 1650.
· Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Thomas Hobbes (15881679) · Rojalistlike vaadetega, Inglismaa konflikti algul emigreerus Pariisi · 1646 "De cive" (Kodanikust) · 1651 "Leviathan" Konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga, naasmine Inglismaale, elas seal vabariikliku korra tingimustes. Siit kasvab välja küsimus: miks see teos, mida oli peetud absolutismi ülistavaks teoseks, viis ta konflikti rojalistidega ja võimaldas tegutseda vabariiklus korras? Leviaatan. Sissejuhatus: Elusolend = masin "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii nagu paljudes teistes asjades, ka selles, et ta oskab teha kunstlikku looma... [analoogia: Jumala loodud elusolend on nagu masin, samas inimese loodud masin meenutab Jumala loodud looduslikku looma looduslik loom vs kunstlik loom]Sest et kui me mõtleme, et
annaabi.ee 
