Väikeloomade elektrokardiograafia Milleks kasutatakse? · Südamesageduse määramine · Arütmiate määramine · Elektrilijuhtivuse häirete määramine · Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati) Juhteviisid · V1 5-es parem roidevahemik rinnaku juures · V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg
palpeerimise teel selle täpne lokalisatsioon, tugevus ja ulatus. (Lastehaiguste... 1986, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Uibo jt 2010.) Joonis 10. Südame tiputõuke ja parema vatsakese pulsatsiooni vaatlus- ja palpatsioonikohad täiskasvanul ja lapsel (Kupari & Nieminen 2005, Shelswell & Bentley 2007) Tabel 2. Tiputõuke asukoht (Uibo jt 2010). Lapse vanus Tiputõuke asukoht Tiputõuke paiknemine mamillaarjoone suhtes (roidevahemik) 0–2 a. IV 1–2 cm lateraalsemal 3–7 a. V 1 cm lateraalsemal 8–12 a. V Mamillaarjoonel või kuni 1 cm mediaalsemal Üle 12 a. V Mamillaarjoonest 1 cm mediaalsemal 18 8.3.2.3. Maksa ja põrna palpatsioon
Võib avalduda ka esimestel elupäevadel.Loote enda punalibled hemolüüsuvad, jäävad hapnikuvähesusse. Vastsündinu muutub kollaseks. Kui pigment satub plasmasse, värvib naha ja limaskestad kollaseks. IV. Süda ja veresooned 1.Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, jääb rinnaku taha, vasakule. Südame tipp jääb tavaliselt vasaku rinnanibu joonele, 5. roidevahemik (ülevalt poolt lugedes). Süda kokkutõmbudes annab tipuga tõuke vastu rindkere sisemist seina – tiputõuge. Seda on ka käega tunda, lastel võib seda isegi palja silmaga näha. Südamel on 3 kesta: Endokard – kõige sisemine kest o Südameklapid – endokardi spetsiaalsed moodustised Müokard – keskmine e lihaskest 13
ajukahjustusega laps. Võib avalduda ka esimestel elupäevadel. Loote enda punalibled hemolüüsuvad, jäävad hapnikuvähesusse. Vastsündinu muutub kollaseks. Kui pigment satub plasmasse, värvib naha ja limaskestad kollaseks. IV. SÜDA JA VERESOONED A. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, jääb rinnaku taha, vasakule. Südame tipp jääb tavaliselt vasaku rinnanibu joonele, 5. roidevahemik (ülevalt poolt lugedes). Süda kokkutõmbudes annab tipuga tõuke vastu rindkere sisemist seina – tiputõuge. Seda on ka käega tunda, lastel võib seda isegi palja silmaga näha. Südamel on 3 kesta: Endokard – kõige sisemine kest o Südameklapid – endokardi spetsiaalsed moodustised Müokard – keskmine e lihaskest o Vasaku vatsakese müokard – paksem kui paremal, kuna vasaku vatsakese
12-lülitusega EKG-d kasutatakse rindkerevalu ning südame rütmihäirete diagnoosimiseks. 12- lülitusega EKG on rutiinse uuringuna paljude sündroomide diferentsiaaldiagnostika aluseks. Näidustused Valu rindkeres, rütmihäired, sünkoobijärgne seisukord. Teostus Patsiendi teavitamine ja protsessi selgitamine Kleebitavate (või muud tüüpi) elektroodide paigutamine paljale, karvadeta või puhtaks raseeritud rinnale: 756 o V1 – 4. roidevahemik paremal parasternaaljoonel (l. parasternalis dex.) o V2 – 4. roidevahemik vasakul parasternaaljoonel (l. parasternalis sin.) o V3 –V2 ja V4 vahel 5. roidevahemik vasakul o V4 – 5. roidevahemik medioklavikulaarjoonel vasakul (l. medioclavcularis sin.) o V5 – 5. roidevahemik eesmisel aksillaarjoonel vasakul (l. axillaris anterior sin.) o V6 – 5. roidevahemik keskmisel aksillaarjoonel vasakul (l. axillaris media sin.)
annaabi.ee 
