võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott HELISTA KOHE 112 Esmaabi Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt, Luumurdude esmaabi Kinnita käsi kolmnurkrätikuga Sokk Luumurdude korral võib tekkida sokk Pane kanatanu lamama Anna asend, kus valu on kõige väiksem Tõsta kannatanu jalad( terve jalg) kehast kõrgemale Vaagna, reie või jalaluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles Kata kannatanu soojalt, rahusta Helista 112
arenguhäiretest kuni surmani. RLSi diagnoositakse kõige sagedamini imikutel, kes on 3 kuni 8 kuused (suuremaid lapsi pigem lüüakse, kui raputatakse), kuid riskirühmaks loetakse kuni 2aastaseid lapsi. RLS põhjustajaks võib olla ükskõik kes - vanaemad, sugulased, lapsehoidjad, õed-vennad. Keskmiselt 60-70% raputajatest on mehed. Lisaks ajuverejooksudele võib lapsel esineda „pajuoksa“ luumurde, mis sageli jäävad märkamata. Ka rindkerevigastused (roidemurrud) ei ole väliselt tuvastatavad. Kui last raputatakse või tiritakse kätest, võib kahjustuda kasvuplaat ja jäseme kasv peetub. Sageli avastatakse need vigastused juhuslikult röntgenülesvõttel. Mida hilisem on diagnoos, seda halvem on lapse prognoos. RLSi ohvritest 1/3 sureb, 1/3 jääb püsiva puudega ning 1/3 taastub rahuldavalt. Lastest, kes arsti poole pöördudes on komatoosses seisundis, sureb kuni 60% . Sageli kujuneb raputamise järel püsiv nägemispuue,
lamada ja võtta endale mugavam asend · Kui esmaabioskused puuduvad, rahusta kannatanut, · võimalda tal võtta talle sobiv asend ning · pane vigastatud kohale külma (käteräti sisse pakitud jääkuubikud või külma · Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse · Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel · Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse · Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt 23. Esmaabi koerahammustuse korral Loomahammustuste vigastuse korral on alati oht haigestuda nakkushaigustesse (nt. marutõbi surmav närvisüsteemi viirusinfektsioon). Esmaabi loomahammustuse puhul · Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. · Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see.
kõvakelmealuseid verevalumeid, verejookse ning närviühenduste kahjustusi. On ka teisi kahjustusi, mis on tingitud aju hapnikupuudusest ja ainevahetuse häiretest. Lapse võimaliku surma põhjuseks raputamise tõttu on ajutursest tingitud koljusisese rõhu tõus. Raputamise tagajärjel ilmnevad kolm peamist vigastust: silma võrkkesta verevalumid, koljusisene verevalum ning ajuturse. Välised trauma tunnused võivad olla koljumurd, roidemurrud, toruluude murrud ja verevalumid keha eri piirkondades. 10 Lapsel võib kohe peale raputamist esineda hingamishäireid, söömishäireid, oksendamist, krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust, aga raputamine võib lõppeda ka surmaga. Ajukahjustus tekitab ka funktsionaalseid häireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid
hingamisteed (aspiraatoriga või ilma) Ravimite eest vastutaja: 1) Kindlustab õige infusioonivedeliku (Ringer või 0,9% NaCl) valiku 2) Kindlustab veenitee 3) Abistab intubeerimisel 4) Jälgib infusioonivedeliku tilkumist 5) Paneb valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui eelmine on kasutatud, paneb valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti korraldusele 6)Täidab elustamisblanketi, jälgib aega tüsistused elustamisel 1) roidemurrud (pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes –
kokku või see liigub kokkupõrkekohalt eemale. Sedamööda esinevad ka erinevad vigastused. Kui sõiduk jääb pärast külgkokkupõrget seisma, põhjustab kokkupõrke-energia sõiduki deformatsiooni. Olenevalt mõjuvate jõudude ulatusest (tugevusest) surutakse sõidukikere sõiduki kabiini (sisemusse). Tavaliselt on selle tagajärjeks kompressioonvigastused kehatüve külgmises piirkonnas ja jäsemetes: peavigastused külgkokkupõrke tõttu vastu uksepolstrit või külgakent, roidemurrud, kopsupõrutus, maksa ruptuur (kokkupõrkekoht kaassõitjapoolsel küljel), põrna ruptuur (kokkupõrkekoht juhipoolsel küljel), rangluumurd, vaagna- ja reieluumurd. Kui sõidukit lohistatakse kokkupõrke tagajärjel sündmuskohalt eemale, mõjub see sõitjatele nii, nagu oleks sõiduk äkki nende alt ära tõmmatud. Kehatüvi surutakse alguses kokkupõrkepoolselt küljelt eemale, kohe seejärel tõmmatakse pea kuklast kaasa. Seejuures mõjuvad lülisamba
annaabi.ee 
